Tööandjad ja ametiühingud arutasid majandusministriga uusi puhkeaja nõudeid

Eile toimus kolmepoolne kohtumine Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo vahel. Kohtumisel arutati päevakajalisi töövaldkonna teemasid, näiteks muutuvtunnilepingute tulevikku, aga ka seda, kuidas toimub 1. jaanuarist graafikuga töötajate töö- ja puhkeaja nõuete täitmine.

Kohtumise peamiseks aruteluteemaks oli Euroopa Kohtu kevadine kohtuotsus ning selle mõju graafikuga töötajate töö- ja puhkeaja nõuetele. Eesti töölepingu seadus näeb ette, et töötajal peab olema igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11 tundi järjest) ning iganädalane puhkeaeg (tavalise tööaja puhul vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja puhul vähemalt 36 tundi järjest). Kohtuotsuse kohaselt peab igapäevane puhkeaeg eelnema iganädalasele, mis tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord nädala jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg (11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi).

Viimastel nädalatel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole pöördunud mitmed tööandjad ja erialaliidud, kellele valmistab kohtu antud tõlgendus muret. Tööandjate esitatud tähelepanekuid arutati ja jõuti seisukohale, et oluline on kaitsta töötajate tervist ja abistada neid tööandjaid, kellel on erinevatel põhjustel keeruline uuest tõlgendusest lähtuvalt graafikuid koostada. Tööinspektsioon hakkab töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalvet tehes lähtuma uuest tõlgendusest alates 1. jaanuarist 2024, kuid ennekõike keskendutakse esimestel kuudel tööandjate toetamisele ja nõustamisele, kuidas uusi nõudeid ellu rakendada. Samuti lepiti kohtumisel kokku, et nii keskliidud kui Tööinspektsioon koguvad järgnevatel kuudel infot selle kohta, kuidas uue tõlgendusega kohanemine õnnestub.

Minister Tiit Riisalo sõnul ei ole riigi eesmärk uuest aastast tööandjaid trahvima hakata, vaid vajadusel toetada tööandjaid pikema puhkeajaga töögraafikutele üleminekul. „Euroopa Kohtu otsus töö- ja puhkeaja tõlgendamisele on loonud uue olukorra, mille rakendamine nõuab põhjalikumat ettevalmistust ja seda, et ühiskond oleksid nendeks muudatusteks valmis. Tunnustan neid tööandjaid, kes on end juba uute reeglitega kurssi viinud ja oma töögraafikud vastavalt ümber teinud, kuid paraku on meil ka hulk tööandjaid, kel täna on graafikute ümbertegemise ja tööjõu leidmisega raskusi. Kuigi uute nõuete täitmisega tuleb edasi minna, siis mõistame, et see võib tööandjatelt eeldada muudatusi töökorralduses ning oleme valmis neid vajadusel nõustama,“ selgitas Riisalo. Tema sõnul võetakse samal ajal sotsiaalpartnerite ja teiste liitudega aega aruteluks, et saada aru, kas on sektoreid, kus täiendava puhkeaja võimaldamisel on väga oluline negatiivne mõju teenuste kättesaadavusele.

Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarepi sõnul on kohtu antud tõlgenduse eesmärk kaitsta töötajate tervist. „Me näeme Eestis üha enam ületöötamisest tingitud vaimse tervise häireid ja muid terviseprobleeme. Töö- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamine on hädavajalik, et vältida kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi ning seeläbi hoida ära töötajate töölt puudumisi tervise tõttu,“ lisas Saarep. Tema sõnul on tööandjatel olnud kevadest saadik aega senises töökorralduses muudatusi sisse viia ja mitmed tööandjad on Tööinspektsiooni toel ka graafikud korda saanud. Suurem mure on nende tööandjatega, kelle töötajad teevad pidevalt ületunnitööd.

Tööinspektsioon teeb 2024. aasta esimestel kuudel uute töö- ja puhkeaja nõuete täitmise üle nõustavat järelevalvet ning kaardistab tööandjate peamisi murekohti.

„Uute reeglite kehtestamine on osadele tööandjatele paras väljakutse, et tagada häireteta töökorraldus ja teenuste kättesaadavus. Samuti tuleb arvestada, et kui kohtu antud tõlgenduse mõte on kaitsta töötajate tervist, võib tegelik mõju graafiku alusel töötajate puhul olla ka vastupidine. Kui töötajal jäävad pikemad pausid oma põhitöökohal, võivad nad sissetuleku säilitamiseks hakata tegema kõrvaltöid mujal, mis ei pruugi nende tegelikku puhkeaega pikendada. Selliseid riske ja kaudseid mõjusid tuleb kindlasti lähiajal analüüsida,“ rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Ametiühingute Keskliidu tegevjuht Kaia Vaski sõnul pikem puhkeaeg töötajate jaoks tervitatav. „Eesti töötaja töötab võrreldes teiste Euroopa töötajatega kõige rohkem. Meil on vähem riigipühi ning meie 40-tunnine töönädal on üks pikemaid. See on üks põhjuseid, miks meie vananeval elanikkonnal on tervena elatud aastaid vähem kui mujal. Seetõttu on töö- ja puhkeaja uue tõlgenduse jätkumine töötajate jaoks väga oluline,“ lisas Vask.

Lisaks arutati kohtumisel, kuidas minna edasi muutuvtunni kokkulepetega, mille pilootprojekt lõppeb 2024. aasta juunis. Nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul tasub muutuvtunni lepingutega edasi minna, kuna see võimaldab tööaega paindlikumalt planeerida nii töötajal kui tööandjal. Samas rõhutasid tööandjad vajadust seniseid tingimusi lihtsustada. MKM analüüsib koostöös partneritega, kas ja kuidas muutuvtunni lepingute tingimusi muuta ning kas on vajadust näiteks sihtgrupipõhise lähenemise järele või saab võimaldada täiendavat tööaja paindlikkust läbi kollektiivlepingute.

Lisaks andsid MKMi võrdsuspoliitika valdkonna eksperdid ülevaate palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmise tööplaanist ning arenduses olevast Palgapeegli rakendusest. Direktiivi eesmärgiks on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu, lisaks tuleb suurematel ettevõtetel hakata avalikustama andmeid palgalõhe teemal. Digilahenduse Palgapeegel eesmärk on tööandjate halduskoormust vähendada ning aidata analüüsida soolist palgalõhe ettevõttes. Uued nõuded hakkavad Eestis kehtima 2026. aastal ning praegu valmistatakse ette siseriiklikku seadusandlust.