Populaarseimatele tööpakkumistele kandideerib üle 1000 inimese. Mis sektorites on lootust palgatõusule?

Tööpakkumiste arvu vähenemine ja töövõtjate aktiivsus tööturul on tõstnud konkurentsi töö leidmisel, näitavad Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed. Hetkel kandideerib ühele vabale ametikohale keskmiselt 51 töövõtjat, mida on 35% rohkem kui aasta tagasi. Populaarseimatele tööpakkumistele laekub üle 1000 kandideerimisavalduse.

Tööandjad on CVKeskus.ee tööportaalis viimasel ajal avaldanud keskmiselt kolm ja pool tuhat tööpakkumist kuus, mida on 22% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Enim on aastaga langenud abitöölistele ja teenindusvaldkonna töötajatele suunatud tööpakkumiste arv, kus on ka konkurents seeläbi vaba ametikoha nimel kõige kõrgem. Abitööliste tööpakkumistele laekub hetkel keskmiselt 84 kandideerimisavaldust ja teenindusvaldkonnas 66. Konkurentsi töö leidmisel on kõige vähem tervishoiusektoris, kus keskmiselt kandideerib vabale ametikohale 24 töövõtjat.

„Lisaks tervishoiusektorile on tööandjatel täna keeruline leida inimesi ka haridussektori ametikohtadele ning kindlate valdkondade tippspetsialiste ja keskastmejuhte,“ kirjeldas olukorda tööturul CVKeskus.ee värbamisagentuuri juht Grete Adler. Ta lisas, et keskmisest viis korda madalam on konkurents energeetikasektorisse või õigusvaldkonda tippspetsialistiks või juhiks kandideerimisel. „Need on valdkonnad ja ametid, kus Eestis leidub lihtsalt tööd rohkem kui tegijaid,“ selgitas Adler.

Kõige populaarsematele ametikohtadele laekub hetkel aga üle 1000 kandideerimisavalduse – selliseid ülipopulaarseid vabu ametikohti leidub nii kontori- kui oskustöötajate ametirühmades. Näiteks kandideeris viimaste kuude jooksul ühele e-poe kliendihalduri tööpakkumisele tervelt 1336, laotöötaja ametikohale 1126 ja juhiabi positsioonile 1030 töövõtjat.

Enam kui poole tuhande kandideerijaga konkursse leidub hetkel ka sellistele ametikohtadele nagu komplekteerija, logistiku assistent, reisikonsultant, andmesisestaja, müügiassistent, tootmistööline, B-kategooria autojuht, ostuassistent, andmespetsialist, klienditoe spetsialist ja klienditeenindaja.

Mis plaanidega lähenevad tööandjad 2024. aastale?

Tööandjate värbamisaktiivsus on tänavu vähenenud praktiliselt kõikides valdkondades, kuid neli sektorit on järgmise poolaasta suhtes juba keskmisest märgatavalt optimistlikumad, näitavad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värske tööandjate küsitluse tulemused.

Uuele aastale lähevad keskmisest suurema tööjõunõudlusega vastu tervishoiu-, hariduse ja avaliku sektori tööandjad, kus uusi töötajaid plaanivad värvata vastavalt 70%, 69% ja 65% tööandjatest. Mõnevõrra üllatuslikult on kõige optimistlikumad värbamisplaanid IT- ja telekommunikatsioonisektoris, kus 73% tööandjaid näeb võimalust töötajaid juurde palgata.

Kui enamasti tuleneb värbamisaktiivsus lahkuvate töötajate asendamisvajadusest, siis IT-sektori tööandjad on kõige optimistlikumad ka uute töökohtade loomise osas – pea kaks kolmandikku (64%) valdkonna tööandjatest plaanib seda tulevasel poolaastal teha. Võrreldes 2023. aastaga kavandas siis uute töökohtade loomist 57% IT- ja telekommunikatsioonisektori tööandjatest.

Kõige vähem on personaliotsingutele hetkel avatud kinnisvarasektori (sh haldus) tööandjad, kellest pooled plaanivad minna uuele aastale vastu olemasolevate töötajatega.

Mis sektorites on lootust palgatõusule?

44% organisatsioonidest kavatseb uuel poolaastal palkasid tõsta (7 protsendipunkti vähem kui 2022. aasta sügisel), tõenäolisemalt saadakse palgatõusust osa suuremates organisatsioonides. „Kui kuni 15 töötajaga ettevõtetes näeb võimalust palkasid tõsta vähem kui kolmandik (30%), siis enam kui 250 töötajaga organisatsioonides on palgatõusuplaanid kahel kolmandikul ettevõtetest (66%),“ kirjeldas tööandjate tagasisidet Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Valdkondade lõikes on palgatõusu osas kõige optimistlikumad plaanid tervishoiusektoris, kus 70% tööandjatest plaanib palkasid kergitada. Ametirühmade lõikes on palgatõus kaks korda tõenäolisem keskastme spetsialistidel,“ lisas Seeder.