LUGEJA KÜSIB | Miks maailmaturu hinnalangus Eesti tanklate hindu ei mõjuta?

Ärilehele kirjutanud lugeja tahab teada, miks ei peegeldu Eesti tanklate hindades nafta ja diislikütuse maailmaturul viimase kuuga toimunud järjepidev ja üsna suur langus. Turuliidrid selgitasid oma hinnapoliitikat.

Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on nemad maailmaturu muutuste mõjul viimase kuu jooksul oma teenindusjaamades kütuse jaehinda langetanud vähemalt kümnel korral. „Novembri teise nädala algusega võrreldes on jaehinnad Circle K jaamades teinud läbi kaheksasendise languse, samas suurusjärgus on alanenud antud perioodil ka maailmaturu valmistoodete hinnad,“ ütles Sass.

Alexela energiamüügi osakonna juhi Tarmo Kärsna sõnul on naftahinnad langenud oktoobrikuust alates ja samalaadse mustriga on liikunud ka valmistoodangu hind. Bensiin 95 hind on võrreldes oktoobri algusega langenud 1,82 eurolt 1,55 eurole ja diislikütuse hind 1,71 eurolt 1,55 eurole. Aga viimase kahe kuu jooksul on Iisraeli konflikti ja OPEC+ kohtumise tõttu esinenud hinnahüppeid.

„Täna müüakse kõigis Eesti tanklates talviseid kütuseid, mille tootmise kulu on kallim kui suviste kütuste puhul. Arvestades maailma tänast olukorda, on ennustamine äärmiselt keeruline, eriti kui konfliktid kipuvad tekkima naftariikide läheduses ja omavad suurt mõju maailmaturu hindadele. Kui üllatusi ei tule, võiks nafta barrelihind jääda pigem 80–90 dollari vahemikku ja tanklate hinnad säilitavad stabiilsuse. Uue aasta kütusehindu mõjutab 1. jaanuarist tõusev käibemaks, mille mõju on 2–3 senti liitri kohta, ning maikuus tõusev diisli aktsiis, mis mõjutab diisli hinda omakorda 3–4 senti liitri kohta,“ selgitas Kärsna.

AS Olerex vastas Ärilehele, et nädal tagasi langes mootoribensiini hind Eesti tanklates 2023. aasta madalaimale tasemele ja diislikütuse hind madalaima taseme lähedale. Hinnad olevat tarbijate poolt vaadates praegu väga soodsal tasemel.

„Maailmaturg on naftaga endiselt hästi varustatud ja nõudlus endiselt nõrk. OPEC+ ei ole suutnud tootmiskärbetega hindu tõusule pöörata, sest nende väheneva toodangu kompenseerib maailma suurim naftatootja USA, kus oktoobris pumbati kõigi aegade rekordkogus naftat. Praegu on raske näha põhjuseid, miks peaks 2024. aasta esimeses pooles globaalne nõudluse ja pakkumise tasakaal muutuma. Ida-Euroopas peatatakse paar olulist tehast pikaajaliseks remondiks, kuid nende mahud asendatakse mujalt maailmast sisseveetavate kogustega. Skandinaavia maade biokütuste kasutamise kohustuse vähendamine muudab fossiil- ja taastuvkütuste nõudluse tasakaalu ning suurendab Läänemere piirkonnas mõnevõrra nõudlust fossiilkütuste järele,“ selgitas Olerexi pressiesindaja.

„Eestis tõstavad kütuste hindu aasta alguses tõusev käibemaks ja maikuus kasvav diislikütuse aktsiis, mis vähendab Eestis müüdava kütuse konkurentsivõimet võrreldes teiste Balti riikide ja Poolaga. Importöörid tegelevad 2024. aastaks tarnelepingute sõlmimisega. Oodata on head tarnekindlust ja impordimarginaalide mõistlikul tasemel püsimist,“ lisas Olerex.