Euroopa Keskpank jättis intressimäärad muutmata ning usub, et inflatsioon leebub arvatust kiiremini

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna jätta baasintressimäärad muutmata.

Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 4,00%.

Pressikonverentsil kinnitas keskpanga president Christine Lagarde, et nõukogus ei ole jätkuvalt arutatud intressilangetusi. Keskpanga pilk on tema sõnul eelkõige palkadel, millelt oodatakse märke püsivamast langusest – selle kohta pole Lagarde’i sõnul veel piisavalt infot. Samuti vaadatakse, kuidas arenevad ettevõtete kasumid ning kerkivad palgakulud kaetakse hinnatõusu asemel ettevõtete vahenditest.

„Me ei tohi valvsust kaotada ja jätkuvalt on vaja tööd teha,“ kinnitas Lagarde inflatsioonist rääkides.

Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) otsused ei ole Lagarde’i sõnul seotud intressimäärade otsustega ning neid ei pea kokku ajatama.

Keskpank kirjeldab avalduses, et kui viimastel kuudel on inflatsioon aeglustunud, siis lähiajal peaks see ajutiselt jälle elavnema. Eurosüsteemi ekspertide värskeimas makromajanduslikus ettevaates euroala kohta prognoositakse, et järgmisel aastal pidurdub inflatsioon järk-järgult, enne kui läheneb 2025. aastal keskpanga seatud 2% eesmärgile.

Kokkuvõttes peaks koguinflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,4%, 2024. aastal 2,7%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. EKP ekspertide septembri ettevaatega võrreldes on 2023. aasta ja eriti 2024. aasta prognoosi korrigeeritud allapoole.

Alusinflatsiooni näitajad on veelgi leevenenud. Euroalasisene hinnasurve on aga endiselt tugev, seda eeskätt tööjõu ühikukulude jõulise kasvu tõttu. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsioon eurosüsteemi ekspertide prognoosi kohaselt olema 2023. aastal keskmiselt 5,0%, 2024. aastal 2,7%, 2025. aastal 2,3% ja 2026. aastal 2,1%.

Lootus kasvuks

Varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub majanduses jätkuvalt jõuliselt. Rangemad rahastamistingimused pärsivad nõudlust ja see aitab inflatsiooni pidurdada. Eurosüsteemi ekspertide hinnangul peaks majanduskasv jääma lähiajal vaoshoituks.

Edaspidi peaks majandus elavnema. Seda toetavad reaalsete sissetulekute kasv – sedamööda, kuidas inflatsiooni aeglustumine ja palkade kasv inimeste olukorda leevendavad – ja välisnõudluse paranemine. Seega eeldatakse eurosüsteemi ekspertide ettevaates, et kasv hoogustub keskmiselt 0,6%-lt 2023. aastal 0,8%ni 2024. aastal ning 1,5%ni nii 2025. kui ka 2026. aastal.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiab nõukogu, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist.

Pandeemiavõlakirjade reinvesteerimine lõppeb

Samuti tegi EKP nõukogu täna otsuse edendada eurosüsteemi bilansi normaliseerimist. Keskpank kavatseb jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel.

Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada 2024. aasta lõpus.

Euroopas on täna börsid rallimas, kuid selleks andis juba tõuke eilne Föderaalreservi istung, kus USA keskpank andis teada, et järgmisel aastal võib oodata rohkem intressilangetusi kui nad varem prognoosisid (kokku 0,75%). Euroopa suurettevõtteid koondav STOXX 600 indeks on täna tõusnud 1,3%.