Kuna sõjas kahjustada saanud Ukraina Musta mere sadamate taristul puudus väidetavalt piisav võimsus Ukraina tänavuse viljasaagi eksportimiseks, pakkusid Eesti transiidiettevõtted probleemile oma lahenduse. Vilja võiks vedada Ukrainast raudteetranspordiga Poola sadamatesse, seal laaditakse vili ümber väikestele feederlaevadele, mis toovad vilja Eesti sadamatesse – Muugale ja Sillamäele. Meie sadamates on vilja ladustamisvõimalused ja võimalus laadida ümber suurtele viljalaevadele ning saata maailma. Muuga sadamas tegutseva viljaterminali MGT Muuga Grain Terminaal juhatuse liikme Jan Lipinski arvutuste järgi tooks selline transpordiskeem Eestile 50-60 miljonit eurot aastas. Kliimaminister Kristen Michal aga rõõmustas, et töökohti tekiks rohkem, kui Venemaa nafta transiidi lõppemisega kaduma läks. Ainus mure oli, et taoline mõnevõrra äraspidine transpordiskeem, kus vili sõidutakse Poolast Eestisse ja pärast uuesti Poola poole tagasi ja sealt mööda maailma saatmiseks, on senistest Ukraina vilja transpordist mõnevõrra kallim. Tuli leida, kes selle kinni maksab.

Kliimaministeeriumis Ukraina vilja ekspordi transpordialaseid läbirääkimisi vedav merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand selgitas toona, et Eesti kasuks räägib Poola sadamate ülekoormatus. Poola viljahoidlad on täis. Samuti on nende sadamates suure koormuse tõttu piiratud võimekus teenindada vajalikul hulgal suuri viljaveoks mõeldud puistlasti laevu. Samas on võimekus väiksemate laevade teenindamiseks, millega saata vili Eestisse. Kaasa aitaks ka kõrge vilja hind. Sellisel juhul hakkaks transpordiskeem tööle ka ilma dotatsioonideta. „Meie transiidiettevõtted on teinud oma esialgse väärtuspakkumise Ukraina poolele. Edasine hakkab sõltuma Ukraina poole otsustest ehk kas meie koridori hind on nende jaoks atraktiivne või mitte,“ ütles Läänerand poolteist kuud tagasi.