KOMMENTAAR | Euroopa Keskpank on planeerimas karmi rahapoliitikat

Täna otsustas Euroopa Keskpank (EKP) jätta oma intressimäärad muutmata ehk laenamise intressimäär on 4,5 protsenti ja hoiuste intressimäär on jätkuvalt 4 protsendi juures. Nad kinnitavad, et jätkavad karmi poliitikat nii kaua kuni selge, et inflatsioonisurve on kadunud ja seda on andmetes näha.

See erineb USA Föderaalreservi antud sõnumitest. Euroopa Keskpanga kaks viimast intressimäära otsust juulist ja septembrist ei ole muutnud pikemaid rahaturu intressimäärasid. Ka lubadused, et oma lühikesi intressimäärasid hoitakse samal tasemel pool aastat, ei toonud pikemaid rahaturuintressimäärasid üles. Turud ootavad kuut 0,25 protsendipunktist intressilangust alates märtsist järgmise aasta jooksul. Prognoosi järgi jääb reaalne intressimäär üle ühe protsendi pikemalt, st rahapoliitika intressimäär ületab hinnatõusu.

Euroopa Keskpank vaatab alushindu ja keskendub vaid inflatsioonile

Euroopa Keskpank ei ole niivõrd vaatamas kokku hindade arenguid, aga hoopis alushindu, need, mis ilma energia ja toiduta. Need hinnad tõusevad rohkem kui koguinflatsioon. Samuti on Euroopa Keskpank on ajaloos järginud USA Föderaalreservi pooleaastase viitajaga. Ta jälgib rohkem majanduse juba avaldatud andmeid eelnevate kvartalite kohta kui ootuseid tuleviku osas. Seepärast ei ole üllatav ka et Euroopa Keskpank oma rahapoliitika kurssi ei muutnud. EKP on samuti fokusseeritud hinnatõusu ohjamisele USA kahetise mandaadi kõrval, kus on oluline ka tööhõive ja majanduse käekäik.

Inflatsiooni prognoosi alandati veidi. Euroopa Keskpank tõstis käesoleva aasta keskmist inflatsiooni 0,3 protsendipunkti võrra 5,1 protsendi juurest 5,4 protsendini ning samaväärselt vähendas järgmise aasta inflatsiooniootust 3 protsendi juurest 2,7 protsendini võrreldes suvise prognoosiga.

Majanduskasvu väljavaade palju halvem

Tähelepanuväärne on aga see, et käesoleva aasta majanduskasvu ootust toodi võrreldes suvega alla 1 protsendi juurest 0,6 protsendi juurde. See tähendab, et esimese poolaasta jooksul oli suurem osa majanduskasvust juba toimunud ja oodatud kasv jäi tulemata. Järgmise aasta kasvu toodi 1,5 protsendi juurest alla 0,8 protsendi juurde. See on märgatav majanduse väljavaate halvenemine järgmisel aastal. Suvise prognoosi juures ei oldud arvestatud kindlustunde langusega, mis kevadel ja varasuvel toimus. Septembriks on peamised kindlustunde näitajad pigem väljendamas hoopis majanduslangust, mitte tõusu järgneva poole aasta jooksul. Ilmselgelt on ka EKP jaoks euroala majanduslanguse tõenäosus kasvanud, kuid pole veel peamine stsenaarium. Oht selleks on aga kahjuks reaalne.

Euroopa keskpank ei näe, et nõudluse langus tooks hinnatõusu tugevalt alla. Sellise suure majanduskasvu alanemise tulemusel on muutus inflatsioonis aga pigem väike. See on üllatav sest muutused majanduses on praegu seotud pigem nõudluspoolega, mitte impordihindadega. Keskpank näeb aga euroala palku kasvamas tempoga, mis ohustab inflatsiooni. Kuigi nähakse palgatõusu aeglustumist, ei olda kindlad, et see on piisav. Euroopa Keskpank jääb ootama palgakasvu märgatavat aeglustumist ja aega, millal märkimisväärse aja jooksul on hinnatõus olnud 2 protsendi lähedal. Praegusest kolmest kuust hinnastabiilsusest keskpangale ei piisa.