EKSPERT VASTAB | Millises Balti riigis on kõige madalamad tööjõukulud?

Ettevõtjad, kes plaanivad laieneda naaberriikidesse, ei pööra sageli tähelepanu olulistele erinevustele tööturu tingimustes. Värske töö- ja maksukeskkonna analüüs näitab, et erinevusi on palju ning nende tundmine aitab targemalt kalkuleerida ka ettevõtte laienemist teistesse riikidesse, selgitab Leinonen Eesti teenustejuht Külli Kink.

Uute töökohtade loomisel on väga oluline hinnata, milline on igas riigis tööturu keskmine ja miinimumpalk. Sellega arvestamine võimaldab palgakulusid tõhusamalt planeerida, õigusalaseid nõudeid täita, konkurentsivõimelisi palgapakkumisi ja strateegilisi otsuseid teha.

Miinimumpalk on kõrgeim Leedus ja madalaim Lätis

Tähelepanu pööramine igakuisele miinimumpalgale on oluline ettevõtete jaoks, kus on suhteliselt madalad palgad ja valdavalt madala kvalifikatsiooniga tööjõud. Tavapäraselt kuuluvad sellesse kategooriasse sotsiaal- ja turvateenuste, toitlustus- ja ehitus- ning mõned tööstusettevõtted, turvateenused, välis- ja ehitusettevõtted.

Leedus on sel aastal Baltimaade kõrgeim miinimumpalk ehk 840 eurot kuus, mis tõuseb 2024. aastal 10% võrra ehk 924 euroni. Eestis on see tänavu 725 eurot ja kasvab järgmisel aastal Baltimaade kõrgeima määraga - 13,1%, mis tõstab selle 820 euroni. Läti miinimumpalk on sel aastal kõige madalam 620 eurot, prognoositav kasv järgmisel aastal 12,9%, ulatudes 700 euroni. Seega on tuleval aastal jätkuvalt madalaim kuupalga alammäär Lätis.

Teine oluline näitaja on keskmine brutopalk, mis aitab hinnata riigi majanduslikku olukorda, aga ka elanikkonna sotsiaalset ja üldist heaolu. Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta teises kvartalis kõrgeim Leedus - 2000,10 eurot. Kõige kiiremini on keskmine palk kasvanud Eestis, ulatudes 1872 euroni. Kõige madalam on see Lätis - 1525 eurot. 1

Kui palju läheb ettevõttele maksma 2000 eurot „kätte“ teeniv töötaja erinevates Balti riikides?

Töökohtade planeerimisel on ettevõtja jaoks väga oluline arvestada brutopalka. See on töökoha tegelik maksumus pluss tööandja maksud ehk tööandja töötus- ja sotsiaalkindlustusmaks.

Finantsteenuste, IT-, tehnoloogia-, kindlustus-, farmaatsia-, konsultatsiooniettevõtted nii Eestis kui ka teistes riikides maksavad teiste sektoritega võrreldes kõrgeimat palka. Kvalifitseeritud spetsialistide leidmine on nende ettevõtete laienemisel Baltikumis ülioluline ning brutopalga ja maksude planeerimine aitab välja arvestada täpse palgaeelarve.

Kui palju maksaks tööandjale Eestis, Lätis ja Leedus üks 2000 euro suuruse netopalgaga töökoht?

Võttes arvesse konkreetse riigi tulu- ja sotsiaalkindlustusmaksu ning täiendava pensioni kogumise eripära oleks tööandjale üks töökoht kõige soodsam Leedus (3 364,3 eurot), veidi rohkem maksaks see Eestis (3 469,92 eurot) ja kõige enam Lätis (3 513,48 eurot).

Konkreetne brutopalk ei käivita enam kõikides riikides sarnaselt maksuvaba tulu määra. Leedus maksustatakse üksikisiku tulumaksuga kogu palk, Lätis ja Eestis aga vähendatakse maksubaasi täiendavate summade võrra (pensioni- ja töötuskindlustus).

Leedus ja Eestis tuleb arvesse võtta täiendavat pensionikogumist, mille protsent arvatakse töötaja palgast maha (3% Leedus ja 2% Eestis). Sellisel juhul oleks töökoha maksumus tööandja jaoks kõige kõrgem Leedus, samas kui Lätis jääks töökoha hind muutumatuks, sest pensionikogumise protsent on juba arvestatud sotsiaalkindlustusmaksu kogusummasse.

Töötajate palgakulude eelarve koostamisel tuleb arvestada veel paljude muude teguritega nagu sotsiaalkindlustusmaks ja pensioni kogumise mudelid. Täpse vastuse sellele, kui palju maksab ettevõttele laienemine teistesse Balti riikidesse, saab kõiki neid aspekte kokku arvestades. Kindlasti on määravaks asjaoluks ka tööstusharu, regulatiivne keskkond ja ärilised ambitsioonid. Aspekte on palju ja tark on igal juhul enne laienemist kaasta oma ala tundev ekspert.