Uuringust selgus, et päikeseparkide väljanägemine 77% Eesti inimestest ei häiri. Päikesepaneelid häirivad kõige väiksemal määral Raplamaa inimesi, kus mitte häiritute osakaal on 91%. Kõige enam häirivad paneelid Jõgevamaa inimesed, kus päikeseparkidest häirituid on 33% vastanutest.

Uuringus ilmnes ka, et veerandis linnaelanikes tekitab meelehärmi päikesepaneelide välimus, samas kui alevis, alevikes ja külades elavate inimeste osakaal on 19% vastanutest.

Kõige vähem meelehärmi põhjustab päikeseparkide väljanägemine vanusegrupis 30-39, kus oli häirituid 17% vastanutest. Linnas elavatest inimestest häirib päikeseparkide esteetika veerandit, kuid külades, alevites ja alevikes elavatest inimestest on häirib esteetilisus vaid 19% inimesi. Vanuserühmadest tekitab päikeseparkide esteetilisus tuska kõige rohkem 50-59 aastaste inimeste seas, kellest 32%-i päikesepaneelide nägemine häirib.

Uuring viidi läbi ka Balti riikides ning selgus, et Leedu inimesi häirib päikeseparkide esteetiline väljanägemine kõige vähem. Leedus on päikesepaneelidest häiritud inimeste osakaal 12% ja Lätis 21%.

Päikeseparkide ehitaja Smarteconi tegevjuht Magno Kure, kes tegutseb ka Leedus, selgitab, et seal on kõigist kolmest Balti riigist päikeseenergiat kõige kauem arendatud. „Leedus on päikeseparke kauem arendatud ja ühiskonnal on olnud rohkem aega harjuda, mistõttu on kõige madalam häirituse tase loogiline. Lätis on päikeseenergiat vähem kui Eestis arendatud,“ ütles Kure.

„Läbiviidud uuringu põhjal näeme, et tegu oli Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaumi subjektiivse hinnanguga ning enamus inimesi päikesepaneelid ei häiri,“ lisas Kure.

Samas uuringus küsiti ka elanikelt, kas päikeseenergia arendusi toetatakse, selgus, et 82% oli poolt. Ilmneb, et 5% elanikest päikesepaneelide esteetiline väljanägemine häirib, kuid päikeseenergeetika arenduste poolt. Kure sõnul on sellelegi vaatamata seda väga rõõmustav näha, et on inimesi, kes silmailust vaatamata keskkonnasäästu toetavad.

Smarteconi tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, kokku küsitleti igas riigis 1000 inimest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena