Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg

Rein Reisberg

Teema on aktuaalne. Talvel on kukkumisi väga sageli ja seda ka seoses tööülesannete täitmisega. Täna kehtiva õigusakti kohaselt ei loeta enam tööõnnetuseks õnnetust, mis juhtus inimesega teel tööle või töölt koju. Kuni aastani 2003 oli tööõnnetuste loetelus ka teel tööle saadud tervisekahjustused.

Tööõnnetuseks ei klassifitseeru olukord, kus töötaja kodust tööle või töölt koju kõndides libises tänaval ja murdis või väänas välja oma käe või jala, nagu juhtus ka lugeja kirja saatnud inimesega. Samuti ei loeta tööõnnetuseks tervisekahjustust, mis on saadud ühistranspordiga või autoga kodust tööle sõites. Seega täiendavaks tööõnnetusega seotud hüvitiseks inimesel sedapuhku õigust ei ole.

Seadus loeb tööõnnetuseks töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Olukord muutub, kui tööd tehes tuleb liikuda ühest kohast teise, näiteks postiljon, autojuht, kuller, tänavapuhastaja. Sellisel juhul täidab töötaja tööülesandeid ja teel juhtunud õnnetus loetakse tööõnnetuseks. Seega igat olukorda hinnatakse juhtumipõhiselt.

Sageli tuleb ette, et tööteel juhtunud õnnetuse osas jäävad tööandja ja töötaja eriarvamusel. Pole harvad ka juhud, kus osapoolte vahel tekib vaidlus, kas õnnetuse hetkel oli töötaja töösituatsioonis või mitte.

Oluline on, et tööandja tutvustab igale töötajale käitumise juhised õnnetusjuhtumi korral. See hõlmab ka infot, millal ja keda teavitada õnnetusjuhtumist töökohal. Kohesel teavitamisel on lihtsam välja selgitada juhtunu asjaolud ja põhjused ning nii vähenevad ka eriarvamused.