Keskkonnaamet määras Olerexile ülisuure trahvi. Olerex: me pole kunagi üritanud pettusega kasu lõigata

Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi kaheksa miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.

„Kõik kütusemüüjad peavad hoolitsema selle eest, et 7,5% tarbimisse suunatud vedelkütustest oleks toodetud jätkusuutlikult ning väheneks õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk. Nende nõuete täitmiseks on kütusemüüjal mitu valikut, näiteks võib kasutusele võtta transpordis kasutatava biogaasi, kaasata päikese- või tuuleenergiat või pakkuda tarbijatele fossiilsest naftast valmistatud diislikütuse alternatiivina teise põlvkonna biodiislit ehk HVO-d,“ selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.

„Väärteomenetluses sai kinnitust kahtlus, et Olerex on jätkusuutlike kütuste osakaalu kohustusest täitnud 2022. aastal vähem kui 2% ja tarbimisse on taastuvatest allikatest valmistatud diislikütuse asemel suunatud üle 10 miljoni liitri fossiilset diislikütust,“ ütles Avarsalu.

Keskkonnaamet on AS-i Olerex biokütuste nõude täitmata jätmise eest karistanud ka varem. 2021. aastal jäi kütusemüüjal aasta lõpu seisuga biokütuse osakaalu kohustus täitmata napilt, protsendi murdosa ulatuses. Keskkonnaamet määras siis esmakordse rikkumise eest karistuseks 12 000 euro suuruse rahatrahvi. 2022. aastal jäi aga tarnimata enam kui 80% vajalikust biokütusest.

„Taastuvatele energiaallikate kasutuselevõtt on kliimamuutuste pidurdamisel oluline samm, seetõttu pole tegemist kerge rikkumisega. Peame veenduma ka selles, et rikkumine end majanduslikult ära ei tasu. Võttes lisaks arvesse, et tegu on korduva rikkumisega, määras keskkonnaamet Olerexile keskkonnaameti ajaloo suurima trahvi – 8 miljonit eurot,“ lausus Avarsalu.

„Näeme, et järjepidev ja hoolikas kontroll on toonud ka häid tulemusi: 2023. aasta vaates on Olerex biokütuse kohustust täitmas. Paljudes tanklakettides on tarbijal võimalik valida fossiilse diislikütuse asemel taimsetest materjalidest või jäätmetest toodetud kvaliteetset HVO-d ja näidata nii ka enda suhtumist keskkonnahoidu,“ lisas Avarsalu.

Veel on pooleli kriminaaluurimine, mille käigus kontrollitakse kahtlust, et AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile riiki toodud kütuse kohta teadlikult valeandmeid. Kriminaalmenetlust viivad läbi keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet ning seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. Kohtueelne menetlus on lõpusirgel ning toimik liigub lähiajal prokuratuuri.

Olerex: me pole kunagi üritanud pettusega kasu lõigata

Olerex teatas, et kaebab keskkonnaameti otsuse edasi.

„Olerex on oma tegevuses alati lähtunud kehtivatest õigusaktidest, nii ka kõnealuse kaasuse juures,“ kinnitas Olerexi tegevjuht Piret Miller. „Tänane otsus on olemuselt ekslik, kuivõrd Olerex ei ole saanud ega taotlenud rahalist kasu looduse arvelt ega soovinud seadust rikkuda,“ lisas Miller. Ta rõhutas, et Olerex peab kestlikku majandamist hindava ettevõttena taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja kliimamuutuste pidurdamist äärmiselt oluliseks.

AS Olerex soetas 2022. aasta lõpus biokütuse nõude täitmiseks kütust koos sertifikaatidega, mis on rahvusvahelise jätkusuutlikkuse sertifitseerimissüsteemi (ISCC) andmebaasis registreeritud, müüjaks rahvusvaheline megakorporatsioon Trafigura. Keskkonnaamet on aga asunud seisukohale, et tegemist ei olnud õiguspärase tehinguga, märkides samas, et kõnealune äriline samm ei ole kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda.

Olerexi sõnul ei saavutanud ettevõte nimetatud tehinguga rahalist võitu, vaid tegi märkimisväärseid lisakulutusi kütuse ja sertifikaatide omandamiseks. Olerex tegutses eesmärgiga täita sätestatud kohustus ning mingeid eeliseid Olerex oma tegutsemisega ei saanud.