KUULA | Lihtsalt rahast: praktilised nipid, millega veel sel aastal oma rahaasjad korda seada

Kuigi rahaasjade peale võiks mõelda aastaringselt, jõuab suur osa meist selleni alles jõulude paiku, kui aega on pisut rohkem. Rahatarkuse edendaja ja investor Liisi Kirch ning Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve aitavad läbi mõelda, millised praktilised sammud tuleks veel enne aasta lõppu ära teha, et uuele aastale rikkama ja õnnelikumana vastu minna. Saadet juhib Simo Sepp.

Üks lihtsamaid ja tulusamaid viise parema tuleviku kindlustamiseks veel enne aasta lõppu, on Karel Parve sõnul kolmandasse sambasse raha kandmine. Kolmanda samba suurim võlu on selle riiklik maksusoodustus – ehk siis tulude deklareerimisel on võimalik saada osa tulumaksust tagasi.

Siin tuleb arvestada, et maksusoodustusega saab kolmandasse sambasse kanda kuni 15% oma aastasest brutosissetulekust. Näiteks aasta jooksul 1000 euro kandmisel kolmandasse sambasse saab koguja riigilt tagasi 200 eurot, 2000 euroga aga juba 400 eurot. Sinna otsa lisandub veel ka fondide endi tootlus.

Parve sõnul eelistab ta detsembris ülekande tegemise asemel koguda kolmandasse sambasse igakuiste otsekorraldustega, aga tõdeb, et tal on ka lihtsam oma maksusoodustust välja arvutada, kuna tal laekub palk ühest kohast ja muid soodustusi pole tal kasutada.

„Ma arvan, see lühiajaline tootlus, mida igal kevadel läbi tulumaksutagastuse on võimalik saada, võiks olla just see, mis paneb ka detsembris mõtlema selle peale, et tegemist on pikaajalise investeeringuga, millel on lisaks väga tulus lühiajaline tootlus, mis võiks kõigil silmad särama panna,“ sõnab ta.

Pikaajalise kogumise kõrval tasub vana aasta sees seada ka rahalisi eesmärke uueks aastaks. Sageli kipume me uuel aastal seadma suuri eesmärke, mis 20. jaanuariks enamasti jäävad soiku, tõdeb Liisi Kirch. Selleks, et jaanuari lubadused ei saaks liiga suured, tasuks tema sõnul hakata vundamenti laduma juba detsembris. „Ehk hea oleks vaadata, et kust minu rahad üldse tulevad ja kuhu nad lähevad. Et kas seal on mingit lõtku või kõik, mis tuleb sisse, läheb ka välja,“ räägib Kirch.

Ta jagab ka nippi, kuidas mitte kulutada raha, mis on mõeldud tagavaraks. „Mul on täiesti eraldi pangakonto, kus ei ole mingit pangakaarti küljes ja mis on teises pangas. Sinna läheb mul raha, mida ma saan kasutada igal hetkel, kui juhtub midagi ootamatut, millega ma ei ole varem arvestanud,“ näitlikustab ta. Kirchi sõnul on uuringud näidanud, et kui inimesed panevad raha kõrvale samal pangakontol, mille pealt nad teevad igapäevaseid arveldusi, kaob see igapäevaste ostudega ikkagi ära.

Parve toob välja, et sarnase loogikaga saab ühe võimalusena kasutada ka intressi maksvaid kogumistooteid nagu Coop Panga Rahasahtel, mis oma sisult on sarnane arvelduskontole ehk raha saab igal ajal kätte, aga see teenib 2% aastast intressitulu, mida makstakse kontole iga kuu.

Seda, milliste strateegiatega oma kulusid kontrolli all hoida, kuidas oma kulusid üle vaadata, millised on parimad viisid pikaajaliseks kogumiseks ning teistest aastalõpu rahanippidest kuula pikemalt saatest!