Puust ja punaseks: mis on hinnahüppe põhjustanud krüptoraha ETF-id?

Krüptovarade hinnad on hüppeliselt kasvanud, sest oodatakse ETF-ide ehk börsil kaubeldavate fondide lubamist USA börsidele. Mis need täpsemalt on, kes neid lube taotlevad ja millised on väljavaated, selgitab Polina Brottier, Binance’i esindaja Eestis.

Krüptoraha ETF-id (ingl k exchange traded fund) on börsil kaubeldavad fondid, mis jälgivad krüptoraha hinda. Need fondid võimaldavad investoritel saada juurdepääsu krüptovaradele, ilma et nad peaksid ise neid ostma, müüma ja hoiustama. Krüptoraha ETF-e on kahte tüüpi: spot ETF-id ja future ETF-id.

Future ETF-idega ehk futuuridest koosnevate fondidega on USA börsidel kaubeldud juba aastast 2021. See tähendab, et fondihaldur ei oma ise krüptoraha, vaid kaupleb õigustega (futuuridega) osta või müüa tulevikus krüptoraha kindla hinnaga. Spot ETF-id jälgivad aga krüptoraha otsest turuhinda. See tähendab, et need fondid ostavad ja müüvad reaalseid krüptorahasid, nagu Bitcoin või Ethereum. Fondiosakutega kaubeldakse börsil. Just spot ETF-id on need, millele erinevad ettevõtted praegu luba taotlevad.

Laual 13 taotlust

USA väärtpaberijärelevalve ehk SEC on praeguseni erinevatel põhjustel tagasi lükanud kõik krüptoraha ETF-ide taotlused. Täna on aga SEC-i laual kuraditosina jagu taotlusi ja enamik eksperte on arvamusel, et kui mitte kõik, siis vähemalt mitmed nendest saavad rohelise tule.

Prominentseim taotleja on maailma suurim varahaldur BlackRock, kelle varade kogumaht on 9,42 triljonit dollarit (8,74 triljonit eurot). Esialgu pidi SEC BlackRocki taotlusele vastuse andma juba oktoobris, kuid regulaator teavitas siis hoopis otsustamise edasi lükkamisest. Järgmine oluline kuupäev on aga 10. jaanuar, teiste taotlejate jaoks 15. jaanuar – need on hetkel seatud vastuste tähtajaks.

Väike, kuid ülioluline vihje, oli kauplemismärgise määramine – börsisüsteemis registreeriti täheühend IBTC. Teatavasti on kõikidel börsil kaubeldavatel väärtpaberitel oma kolme- või neljatäheline unikaalne identifikaator või kauplemismärgis ehk ticker. Eeldatakse ka, et SEC-i huvi on kiita heaks mitu ETF-i taotlust korraga, vältimaks esimese tulija eelise andmist vaid ühele taotlejale.

Krüpto ETF-id kui rahalaev?

On tehtud erinevaid ennustusi, kui palju raha võiks krüptosektorisse juurde tulla, juhul kui börsil kaubeldavad fondid reaalsuseks saavad. VanEck, kes on ka üks taotlejatest, on selleks numbriks nimetanud 40 miljardit dollarit, kuid enamik on jäänud vaoshoitumaks ja räägivad pigem 15–25 miljardist dollarist. Siinkohal on ehk paslik meenutada, et näiteks Bitcoini koguväärtus jääb praegu 8000 miljardi (ehk 8 triljoni) dollari juurde. Selle arvu kõrval ei tundu potentsiaalne mõju olevat väga suur, kuid arvestades, kui palju Bitcoinidest on vabalt turgudel saadaval (ingl k float), annab see siiski kindlasti tunda nõudluse kasvu näol.

Esitatud on ka küsimus, kas ehk viimase aja hüppeline tõus tähendab, et see on juba hinda sisse arvestatud. Kuna ei ole täpselt teada, millisel määral ja hinnaga on ETF-ide taotlejad juba krüptovarasid turult kokku ostnud, võib olla realistlik, et suur osa sissevoolavast rahast on tee krüptovaradesse juba leidnud.

Spot ETF-ide lubamine USA börsidele juhtub ilmselt uue aasta alguses, hiljemalt jaanuari keskpaigas. Eelkõige on tegemist märgilise sündmusega, mis tähistab traditsioonilise finantssüsteemi heakskiitu krüptovaradele. Tõenäoliselt aitab tihedam põimumine traditsiooniliste turgudega pikemas plaanis kaasa suuremate krüptovarade hinnastabiilsusele.