Eesti palgakasv oli võrreldes teiste Balti riikidega aga isegi veidi tagasihoidlikum - Lätis kasvas tippjuhtide kuine põhipalk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12,6% ja Leedus 12,5%. Analüüsides vaid juhatuse esimeeste igakuist põhipalka, näeme suurimat tõusu Leedus (13,6%), järgnevad Läti (9,2%) ja alles kolmandana Eesti (8,8%).

Juhatuse esimeeste ehk tegevjuhtide igakuine keskmine brutopalk oli 2023. aastal suurim Leedus – 10 309 eurot. Eestis teenisid organisatsioonide juhid keskmiselt 8 884 eurot ja Lätis 8 132 eurot. Teiste juhatuse liikmete igakuised brutopalgad on Leedus keskmiselt 8 815 eurot, Eestis 7 207 eurot ja Lätis 6 608 eurot. „Nende numbrite juurde on aga oluline teada, et Leedus on sotsiaalmaks brutopalga osa. Kui rääkida netosummadest, mis laekuvad juhi kontole pärast maksude mahavõtmist, on Eesti juhi netopalga number kõige suurem. Sama olukord on ka teiste ametikohtade puhul: Baltikumis on Eesti kõige kõrgema palgatasemega riik,“ selgitas Figure Baltic Advisory juhtivanalüütik Ilmar Põhjala.

Uuringu tulemused näitavad, et sarnaselt töötajatele on enamik tippjuhte sel aastal palgatõusu saanud. Eestis on keskmine kuupalk tõusnud 75% juhatuse liikmetest, Leedus 77% ja Lätis 73%. Organisatsiooni juhatuse esimeestest teenib mullusest enam 69% Eesti, 75% Läti ja 85% Leedu juhatuste esimeestest.

„Kui võrrelda Eesti puhul 2023. aasta taset 2022. aastaga, on palgatõusu hoogustumine märkimisväärne: juhatuse esimeestel vastavalt 8,8% ja 5,5% ning juhatuse liikmetel 11,7% ja 5,9%. Samas ongi tippjuhtide pikaaegne keskmine palgatõusprotsent päris kõrge, enamasti 7-8%. 2020-2022 olid erinevatel põhjustel kriisiaastad, kus Eesti tippjuhtide palgakasv oli tavapärasest madalam. Pigem toimus tänavu olukorra normaliseerumine, kuhu on natuke viimaste aastate kõrget inflatsiooni juurde arvestatud,“ kommenteeris Põhjala.

Järgmiseks aastaks oodatakse suurimat juhtide kuise põhipalga tõusu Lätis (6,2%). Leedus on oodata tippjuhtide palga kasvu 6% ja Eestis 4,7% võrra. Huvitav on, et Leedus oodatakse juhatuse esimeestele teistest juhtkonna liikmetest veidi suuremat palgakasvu, Lätis veidi väiksemat ja Eestis on ootus juhatuse esimeeste ning teiste juhatuse liikmete palkade tõusu osas võrdne.

„Juhtide puhul on oluline roll tasupaketis tulemustasudel, mille puhul on üks peamisi mõõdupuid ettevõtte kasum. Sellest sõltub nii tulemustasu suurus kui ka see, kas tulemustasu on üldse võimalik maksta. Arvestades Eesti majanduse tänast seisu ja erinevaid tulevikuprognoose, on alust arvata, et isegi kuu põhipalkade tõusu juures jäävad juhtide aasta kogupalgad järgmisel aastal pigem samale tasemele või koguni langevad,“ sõnas Põhjala.

Figure Baltic Advisory on tippjuhtide palgauuringut Eestis läbi viinud alates 1995. aastast, Lätis alates 1999. aastast ja Leedus alates 2007. aastast. Uuring annab ülevaate juhtide tasustamise tasemetest, suundumustest ja tavadest. Sel aastal osales uuringus 661 organisatsiooni, neist 246 Eestist, 223 Lätist ja 192 Leedust. Oleme 15 aasta jooksul lähtunud uurimistöös jagatud metoodikast, kuid meie kaubamärgid ja nimed on eri riikides olnud erinevad. Varem oli Figure Baltic Advisory Eestis ja Lätis tuntud kui Fontes. Leedus viidi küsitlusi läbi Baltic Salary Survey nime all.