Üks osa kontaktivabast eluviisist ja seda edendavast ärimudelist on tellimuspõhisus. Paljud ettevõtted seisavad täna tarbijate käitumismustreid jälgides silmitsi keerulise küsimusega – kas jätkata toodete ja teenuste müümisel kasutuspõhise hinnakujundusega, kus klient maksab iga kasutatud ühiku või kasutuskorra eest, või minna üle tellimuspõhisele ärimudelile, kus teenus on alati saadaval? Mõlemal ärimudelil on oma plussid ja miinused ning konkurentsi kasvades on oluline mõista, milline neist võiks olla tulevikus domineerivam.

Tellimuspõhine ehk subscription-based ärimudel võimaldab ettevõttel luua pikaajalisi kliendisuhteid ja tagada stabiilne sissetulek. Mudel on leidnud kasutust mitmes ärivaldkonnas, seda pakuvad nii Microsoft, Spotify, Netflix, ka Wolt Plus. On tõenäoliselt vaid aja küsimus, millal ka Bolt oma teenused ühtse kuumakse alla viib – kui sobiv rendiauto on liiga kaugel, haarad tänavanurgalt autoni jõudmiseks tõuksi ning ei pea eraldi tasumisega vaeva nägema, kõik on ühe kuumakse sees.

Esimesed katsetused

Kas ja millal võiks tellimuspõhisus laieneda finantsteenustele? Subscription-based ärimudelit ei kohta finantsturul just sageli, siiski on esimesed katsetused maailmas juba tehtud. Üks näide on FloatMe, mis pakub igakuise kuutasu eest tarbijatele juurdepääsu lühiajalistele laenudele. Kuigi see ei ole puhtakujuline subscription-based ärimudel, võimaldab see kasutajatel omada püsivat ligipääsu krediidile.

Milline tellimuspõhine finantsteenus võiks kunagi Eestis kanda kinnitada? Pakun, et võimalus valida erinevaid pakette, mille raames saab kuutasu eest kasutada nii järelmaksu kui väikelaene. Laskumata põhjalikumalt matemaatikasse kliendibaasi suuruse ja tarbijakäitumise osas võib väita, et kui klient liitub näiteks kolmeaastase paketiga ning maksab igas kuus 4–8 eurot – ka siis, kui tal aktiivset järelmaksulepingut ei ole –, võib teenus atraktiivne olla nii kliendi kui pakkuja vaates. Klient saab kasutada kindlaks määratud krediiti, tasub selle võimaluse eest kuutasu ning võttes krediidi kasutusse, ei lisandu sellele enam muid tasusid, ei intressi ega lepingutasu.

Klient eelistab privaatsust

Kuid kas tarbija oleks valmis maksma iga kuu piltlikult öeldes kahe kohvitassi hinda null intressi saamise õiguse eest? Mina arvan, et oleks. Näeme juba täna, et inimesed otsivad võimalusi, kuidas vältida järelmaksu sõlmimist kaupluse kassas, kus taotlust täitvale klienditeenindajale tuleb avaldada infot oma sissetulekute ja kohustuste kohta.

Juba täna tahavad inimesed maksta osade kaupa ka selliste ostude eest, mida nad teevad kaupmehe juures, kes ei paku järelmaksu – olgu siis kodumaal, rahvusvahelises veebikaubamajas või välismaal. Ebatraditsioonilised ärimudelid pakuvad üha tihenevas konkurentsis finantseerimisettevõtetele aina rohkem huvi – eriti, kui nendega kaasnevad kliente kõnetavad võimalused.

Kulude hajutamine on kasvava tähtsusega

Milline on kliendi ootus? Peamiseks võib pidada ootust soodsamale hinnastusele ja mugavusele. Kuupõhise hinnastamise puhul on teenus odavam, kuna finantsteenuse kulu jaotub üle kogu kliendibaasi. Rahas võidavad need, kes kasutavad teenust rohkem, teised võidavad ennekõike mugavuses.

Kliendi vaates sugugi mitte vähem oluline aspekt on kulude ühtlustamine ja hajutamine ajas. Kas maksta iga kuu märkamatu summa ja saada ligipääs finantseerimisele või olla valmis suuremateks kuludeks ühekordse tellimuse või ostu puhul? Meie Z-generatsioon ning peale kasvav generatsioon Alfa on pigem harjunud esimesega. Ka asjaolu, et klient ei pea valima müüjat pakutava rahastusvõimaluse järgi, annab vabaduse sooritada oste kauplustest, kus valik ja hind kliendi jaoks kõige sobivam.

Niisiis, usun, et subscription-based hinnastamisel on olemas eeldused, et laieneda ka finantsteenuste valdkonda, ja see mudel pakub uusi võimalusi nii klientidele kui ka finantsettevõtetele. Olen enam kui veendunud, et lähitulevikus näeme esimesi katsetusi ka Eestis, kuid kas see ka tõeliselt populaarseks muutub, saame näha.