Eesti Pank riigi 400-miljonisest laenuplaanist: riigil tuleks vältida täiendavate püsikulude tekitamist

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasiku sõnul näitabki tänane eelarve puudujääk, et riik pakub majandusele tuge.

Septembris teatas valitsus, et plaanib 2025. aasta eelarvesse jätta 400 miljoni euro ulatuses sisustamata maksutõuse. Maksude olemus pidi selguma avaliku debati käigus, kuid nüüd teatas rahandusminister Mart Võrklaev, et maksude tõstmise asemel võiks valitsus hoopis laenu võtta.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on nende prognoosi kohaselt Eesti majanduse taastumine aeglasem ning see tähendab ka riigieelarvele pingelisemat olukorda, kui hinnati vaid kolm kuud tagasi. Ta lisab, et üldise põhimõttena on tõsi, et majanduslanguse ajal ongi mõistlik valitsusel oma kulutustega jõudumööda majandust turgutada. „Riigieelarve praegune sügav puudujääk aga tähendabki, et riik pakub praegu majandusele tuge: riik suunab erinevate kulutuste kaudu (palgad ja investeeringud) majandusse rohkem raha, kui maksude kaudu ja muul moel tagasi korjab. Täna ei ole probleem selles, et riik liiga vähe kulutaks.“

Kaasik lisab, et Eesti riigieelarve sügav puudujääk on püsiv ja kujunenud mitmete aastate vältel. „Mitmed riigieelarve kulud on indekseeritud ehk hakkavad ajas üha kasvama. Seetõttu ainult majanduskasvust ei piisa riigirahanduse korda tegemiseks.“ Asepresident tõdeb, et tulevikus on Eesti riigirahanduse olukord keerulisem kui seda varem hinnatud ning ettevaates muutuvad riigivõla eest makstavad laenuintressid üha suuremaks koormaks riigile ja maksumaksjale.

Kuna Eesti majandus on järgmisel aastal veel üsna nõrgas seisus, siis ei pruugi olla otstarbekas kavandada suuri kiireloomulisi kärpeid, leiab Kaasik. „Küll aga tuleks igal juhul vältida riigile täiendavate püsikulude tekitamist ning juba praegu otsida ka muid võimalusi alates 2025. aastast riigieelarve puudujäägi vähendamiseks,“ märgib ta.

Eesti Panga esindaja sõnul tasub riigirahanduse parandamise samme ajastada hetkeks, kui majanduse olukord hakkab paranema ja keskpanga värske prognoosi järgi on näha kiiremat majanduskasvu alates 2025. aastast. „Riigirahanduse tasakaalu saab parandada nii loomult püsivamate riiklike kulutuste kokkuhoiu kui ka maksutulude suurendamise kaudu. See on poliitiliste valikute koht, kuidas neid võimalusi kombineerida,“ märkis Kaasik. Ta lisab, et riigirahanduse pikema vaate selgus annab ühtlasi ka suurema kindluse ettevõtjatele teha enda investeerimisplaane, mis aitab kaasa uute töökohtade loomisele Eesti majanduses.