Raske aasta kodulaenuturul: keskmiselt osteti enam kui 40 ruutu väiksemaid kodusid kui tunamullu

Lõppev aasta oli kodulaenuturul kõrgemate intressidega kohanemise aasta. Rahunenud turg liikus ostjatele poolele, kuna inimestel on olnud võimalik vara pikemalt valida ja langetada kaalutletud ostuotsus.

Kodulaenu aktiivsus ehk taotluste arv on võrreldes 2021. aastaga kukkunud 20%, kuid kodulaenu mahud ka turul tervikuna ca kolmandiku, selgub LHV 2023. aasta 11 kuu kodulaenuturu ülevaatest. „Kliendid uurivad ikka oma laenuvõimekust, aga tehingusse minemise aeg on oluliselt pikenenud. Inimestel on olnud võimalik vara pikemalt valida, jõudmaks kaalutletud ostuotsuseni,“ selgitab LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel.

Vastukaaluks rahunenud uute laenude turule on võrreldes 2021. aastaga kahekordistunud teistest pankadest LHVsse refinantseeritavate laenude arv. „Eriti suurt aktiivsust oleme näinud selle aasta sügisel, kus iga neljas välja antud laen oli teise panga laenu ülevõtmine. LHV eristub selgelt kõige paindlikumate laenutingimustega ja kõige soodsama igapäevapangandusega,“ räägib Vatsel, kelle sõnul on LHV-l selge ambitsioon igal ajal turgu võita.

Laenu võetakse varasemast enam kahekesi

Kuna klientide laenuvõimekus on euribori järsu tõusu tõttu vähenenud, võetakse enam laenu koos kaastaotlejaga. „Kui 2021. aastal taotles kaastaotlejaga koos laenu 36% klientidest, siis 2023. aastal on see tõusnud 41%ni.

Keskmine kodulaenu summa küll kasvas eelmise aasta 141 000 eurolt 142 000 euroni lõppeval aastal, kuid kasvutempo pidurdus ühes kinnisvarahindade tõusu peatumisega. 2021. aastal küündis keskmine kodulaenu summa vaid 123 000 euroni.

Klientide keskmine omafinantseeringu osakaal oli 2023. aastal 21%, mis on sisuliselt sama nagu ka eelnevatel aastatel.

2023. aastal asuti varasemast hoogsamalt kodulaenu ennetähtaegselt tagastama. „Võrrelduna 2021. aastaga on sellel aastal 1,5 korda tõusnud klientide kodulaenu ennetähtaegse tagastamise summad ehk kõrgete intressimäärade tingimustes on tavapärasest oluliselt rohkemad kliendid otsustanud oma laenujääki vähendada,“ toob Vatsel välja huvitava tendetsi.

Energiatõhusate kodude rajamist ja soetamist toetava rohelise kodulaenu osakaal oli 2023. aastal oli 12,4%.

Turuolukorda ilmestab ka ostetava kodu keskmise suuruse muutus. Kui 2021. Aastal oli keskmine kodu 133 m² ja 2022. aastal 120 m², siis 2023. aastal 90m².

LHV kodulaenu klientide keskmine kohustuste osakaal sissetulekust pole Vatseli sõnul aastatega muutunud ja oli finantseerimise hetkel 38%. Kusjuures kodulaenu makset arvestatakse 2% kõrgema intressiga kui tegelik, et tagada kliendi maksevõime ka erakordselt kõrge intressi korral. „Pangad laenavad raha vastutustundlikult ning klientide kohustuste osakaal ei tohi ületada maksevõimet,“ rõhutab Vatsel, kelle sõnul on maksetega hätta sattunud kodulaenu klientide osakaal kasvanud marginaalselt ehk sisuliselt muutumatuna püsinud.

Keskmine laenuvõtja on 35aastane

Laenuvõtjate profiili analüüsist selgub, et keskmine laenuvõtja on 35aastane, 63% kodulaenuvõtjatest on abielus või vabaabielus ning 62% lõppeva aasta laenuvõtjatest on bakalaureuse või kõrgema kraadiga.

Laenuvõtja keskmine palk on viimase kahe aasta jooksul kasvanud kiire inflatsiooni ja palgaralli tingimustes 20%.

Kokkuvõtlikult oli 2023. aasta Vatseli hinnangul kõrgete intressimaksetega kohanemise aasta. „Rõõm on tõdeda, et Eesti inimesel on olnud rasva laenumaksetega hakkama saada, samuti on jätkuvalt tõusnud sissetulekud,“ sõnab Vatsel. „Ootuspäraselt ei loobutud ka majanduslanguse tingimustes kodu ostmisest ja nägime, et vajaduspõhiselt seda tehti. Küll aga vähenes oluliselt üürikinnisvara ostmine, kuna lihtsalt matemaatika ei toetanud seda enam,“ selgitab Vatsel.

Ta kinnitab, et intressimäärade tipp on seljatatud ja järgmise aasta teises pooles oodatakse turu aktiveerumist.