Venemaa kaupadest me oma poodides lahti ei saagi. „Ühel ketil on seda mõttetu teha“

Ärileht avastas kevadel odavketi kauplusest hulgaliselt Venemaa ja Valgevene kaupa. Juhtide lubadus, et agressorriikide kaupade müük lõpetatakse, asendus tõdemusega, et päris tühjaks letid nende riikide kaupadest ei jää.

Valgevene ja Venemaa kaupade müük Eesti kauplustes ei ole keelatud. Enamus ettevõtteid on siiski teatanud, et Ukraina sõjas agressorite poolel olevate riikidega äri ajamine on ebaeetiline.

Aeg-ajalt avastab mõni klient siiski ka suurte jaekettide riiulitelt mõne Venemaa päritolu toote. Mai lõpus leidis Ärileht aga A1000 kaupluse riiulitelt selliseid tooteid hulgim. Õlu, ketšup, maitseained, päevalilleseemned, majonees jne – kaubad Venemaalt olid jätkuvalt müügil ka enam kui aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Üks A1000 juhatuse liikmetest kinnitas seejärel, et nüüd on otsus tehtud: Vene või Valgevene päritolu kaupade müük lõppeb täielikult ja jäävad ainult teistest riikidest pärit alternatiivid.

Paraku nii ühene see otsus siiski ei olnud. Keti juht Tarmo Lausing tunnistab, et kaupa, mille tootjamaaks on märgitud Venemaa, leiab endiselt A1000 lettidelt. Tema ütlusel on aga sellise kauba osakaal marginaalne, vaid 0,1% sortimendist.

Põhjendusena tõstatab ta küsimuse, mida üldse Vene kaubaks pidada. Tema sõnul on Venemaal tehased väga suurtel ülemaailmsetel tootjatel nagu Unilever, Mondelez, Procter & Gamble. Seega võivad olla Venemaalt pärit ka Daimi šokolaad, Oreo küpsised, Marsi, Bounty ja Snickersi šokolaadid või ka Bonduelle’i konservid ja Arieli pesupulber.

„Päris nulli on väga keeruline seda kaupa viia,“ leiab ta. „Ühel ketil on keeruline ja suhteliselt mõttetu oma letid tühjaks teha, kui eranditult kõik teised edasi müüvad ja inimesed ka ostavad.“