Olukord Punasel merel mõjutab maailmakaubandust. IKEA teatas toodete hilinemisest

Punase mere transporditee moodustab üle 12% maailma merekaubandusest, seega sealsed häired mõjutavad kogu maailma majandust. Leevenenud inflatsioon võib taas kerkida nii Euroopas kui ka mujal.

Väidetavalt on Jeemeni mässuliste sihtmärk Iisraeliga seotud laevad, kuid viimase kuu jooksul on rakettide, droonide või piraatide rünnakud kasvanud ka kaubalaevade vastu. Suured laevandusettevõtted MSC, Maersk, CMA CGM Group, Hapag-Lloyd ning Briti naftahiid BP teatasid, et ei läbi enam Punast merd.

Rünnakud mõjutavad nafta, vedela maagaasi ja muu energia, toiduainete ning suurema osa maailma tööstustoodete vedu. „See on probleem nii Euroopa kui ka Aasia jaoks,“ ütles rahvusvahelise laevanduskoja keskkonna- ja kaubandusjuht John Stawpert. Ta lisas, et 40% Aasia-Euroopa kaubavahetusest käib tavaliselt veeteed pidi. „Sellel on potentsiaali avaldada tohutut majanduslikku mõju,“ ütles ta.

Analüütikute sõnul mõjutavad kaubandushäired kõige rohkem Kreekat, Jordaaniat, Sri Lankat ja Bulgaariat. Firmad, mis otsustavad marsruuti muuta, peavad Euroopasse jõudmiseks sõitma ümber Aafrika, mis põhjustab hinnanguliselt seitsme kuni kümnepäevast viivitust.

„Pikem transiidiaeg, suurem kütusekulu, rohkem vajalikke laevu, võimalikud häired ja viivitused, vähemalt esimestel saabumistel Euroopasse,“ loetles merendusuuringute konsultatsioonifirma Drewry konteineriuuringute vanemjuht Simon Heaney võimalikke mõjusid. Stawperti sõnul võivad tarbijad oodata lühiajaliselt mõningast hinnatõusu, kuid see sõltub sellest, kui kaua julgeolekuoht kestab.

Rünnakud Punasel merel

Iraani toetatud Houthi võitlejad on alates 19. novembrist suurendanud rünnakuid laevade vastu Punasel merel, et näidata toetust Hamasile, kuna Iisraeli sõjaline rünnak Gazas jätkub.

Nad on kiirpaatidest tulistanud rakette ja alustanud mererünnakuid laevadele. „Me ei tea täpselt, kui palju sõjalaevu kaasatakse, kui kaua võtab neil laevadel aega piirkonda jõudmine või nende tegevusreeglid ja tegelik kaitseskeem,“ ütles Briti mereriskide nõustamise ja julgeolekuettevõtte Dryad Global tegevjuht Corey Ranslem.

„Globaalselt on tegemist üsna väikese piirkonnaga, kuid kaubalaevade kaitsmine selles piirkonnas võib olla suur ettevõtmine, sõltuvalt laevade arvust ja Houthi taktika muutustest,“ lisas ta.

Rünnakud on häirinud peamist kaubateed, mis ühendab Euroopat ja Põhja-Ameerikat Suessi kanali kaudu Aasiaga. Samuti on see põhjustanud konteinerite veokulude järsu tõusu, kuna ettevõtted püüavad oma kaupu transportida alternatiivsete, sageli pikemate marsruutide kaudu.

Liiklus kitsa Bab al-Mandabi väina kaudu, mis ühendab Punast merd ja Adeni lahte, vähenes 15.–19. detsembril 8.–12. detsembriga võrreldes 14 protsenti, selgub MarineTraffic andmetest.

Veod on peatatud

Konteinerilaevandusettevõtted on peatanud oma veod läbi Punase mere, kasutades selle asemel marsruuti ümber Aafrika, mis lisab sõiduaega mitu päeva ja suurendab kulusid. See on tekitanud muret tarnete hilinemise ja hinnatõusu pärast, mis võib vallandada uue ülemaailmse inflatsioonipuhangu.

„Me jätkame kõigi kuni 31. detsembrini kavandatud laevade marsruudi muutmist. Seejärel hindame olukorda uuesti ja langetame otsuse,“ ütles Saksamaa Hapag Lloydi pressiesindaja.

Teine laevandussektori allikas ütles, et mõned laevaomanikud on tühistanud Punase mere kaudu sõlmitud prahilepingud, viidates „ebaturvalisele navigeerimisele“, või nõuavad nad riskipreemiat lisaks sõjariskide kindlustuskatte suurenemise hüvitamisele.

IKEA hoiatab tarneviivituste eest

IKEA oli üks esimesi, kes hoiatas, et tooted võivad hilineda.

„Olukord Suessi kanalis põhjustab viivitusi ja võib mõjutada teatud IKEA toodete saadavust,“ sõnas IKEA pressiesindaja. „Suhtleme tihedalt oma transpordipartneritega, et tagada IKEA väärtusahelas töötavate inimeste ohutus ja võtta selle tagamiseks kasutusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud. See on meie peamine prioriteet,“ kinnitas ta, lisades, et nad kaaluvad ka muid tarnevõimalusi, et tagada toodete kättesaadavus.

Tarneahela uurimise ettevõte Project 44 ütles, et Suessi kanali vältimine pikendab laevateed kuni 10 päeva ja veebruariks võivad kaubad riiulitelt kaduma hakata.

Eesti logistika ja transiidi assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist sõnas, et praegu pole veel näha, et olukord merel mõjutaks Eesti logistikat. Seda kinnitas HHLA TK Estonia juht Riia Sillave. „Punase mere konteinerlaevade liikluse takistused ei oma eeldatavasti mõju Läänemere piirkonna tarnetele. Eestisse saabuvad kaubad läbi Euroopa suuremate terminalide, ümberlaadimisel feeder-laevadele lahustub hilinemiste efekt suurel määral ära,“ selgitas ta.

„Hetkeolukorras, kus konteineritranspordi hinnatase on ülimadal ja maht väike, pole laevade liikluses pudelikaelu ega tõsist ohtu selle tekkimiseks,“ lisas ta.