Abramovitš tegi toona müügiotsuse seetõttu, et teda ähvardasid sanktsioonid, mis oleks mõju avaldanud ka klubile. Vaidlus käib täna selle üle, kuhu täpselt rikkur seda raha ikkagi annetada tohib.

Vaidluse täpsem sisu on selles, et Abramovitš ei soovi enam toetada vaid Ukraina sõja ohvreid vaid „häid algatusi üle maailma, ka Aafrikas“. Seda kinnitavad nii briti ametnikud kui Abramovitšile lähedal seisvad isikud. Briti ametnikud soovivad aga, et kogu raha liiguks Ukrainasse ning just nemad saavad anda raha liikumise osas rohelise tule.

Sanktsioonide ekspertide sõnul on oht, et annetused võivad „üle maailma“ liikudes lõpuks jõuda Kremli või tema liitlaste kätte. Samas on tunnetus, et vaid Ukrainale raha liigutades pingestuksid suhted Abramovitši ja Venemaa otsustajate vahel. Oligarh on seni püüdnud olla Venemaa ja lääne vahendajaks.

Ukrainas ootavad raha vabastamist mitmed organisatsioonid, kusjuures summa on ligi kuus korda suurem, kui Briti valitsus on seni Ukrainale suunanud.

Kuid asjasse on segatud ka Portugali valitsus, sest Abramovitš on ka nende kodanik. Portugal pidi Chelsea müügi kinnitama ning nad tegid seda vaid sel tingimusel, et raha läheks eksklusiivselt Ukrainale. Patiseisu lahendamiseks on loomisel mittetulundusühing ning sealne juht on kindel, et rumalast olukorrast suudetakse välja rabeleda.

Millisest summast on üldse jutt? 2,34 miljardit naela ehk ligi 2,69 miljardit eurot.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena