Üheteistkümne kuu kokkuvõttes vähenes jaemüügimaht aastases võrdluses 8%, mis oli Euroopa Liidus üks nõrgemaid tulemusi. Mootorsõidukite müügimaht oli aga tugev nii eelmise aasta novembris kui ka kogu aasta vältel, suurenedes vastavalt 13% ja 11%.

Eesti inimeste eratarbimise maht, mis koroonakriisist väljudes ja koos teise samba pensioniraha laekumisega oli 2021. aastast kuni 2022. aasta keskpaigani erakordselt tugev, on nüüd pandeemiaeelse trendiga võrreldes üha väiksemaks kahanenud.

Eesti jaekaubandust ja ka muid tegevusalasid (majutus, restoranid, transport, kultuuritegevus ja kinnisvara) mõjutab negatiivselt mitteresidentide Eestis ja Eesti residentide välismaal tarbimise vähenenud bilanss. Mitteresidendid on kulutanud Eesti majanduse mahtu arvestades siin viimase 10 aastaga üha vähem ja eriti märkimisväärselt on see kahanenud koroonakriisi järgsetel aastatel.

Kuigi Eesti inimeste ostujõud ja majanduses olev kogu palgafond suurenevad inflatsiooni mõju arvestades juba alates eelmise aasta keskpaigast, halveneb inimeste kindlustunne jätkuvalt. Muretsetakse üha rohkem tööpuuduse tõusu ja oma rahalise olukorra halvenemise pärast. Üha rohkem on majapidamisi, kellel pole kuu lõpus enam pangakontol raha. Töötusemäära tõus ja hõive vähenemine piiravad tarbimismahtu.

Ostujõudu kärbivad küll käibemaksu ja aktsiiside kerkimine, muud hinnatõusud ning vähenevad lastetoetused, kuid samal ajal kasvavad ka keskmine pension ja alampalk. Keskmine palgakasv sel aastal küll aeglustub, aga kuna inflatsioon taandub, suureneb ka inimeste ostjõud.

Eelmisel kahel aastal kukkus inimeste ostujõud väga tugevalt, languse-eelse tipuni jõuab see tagasi alles järgmisel aastal. Eluasemelaenudega ja liisingutega klientide, keda on kõikidest majapidamistest ligi veerand, intressikoormust hakkab tasapisi leevendama euribori langus.