Töötleva tööstuse kasvu piirab nõrga nõudluse juures ka halvenenud konkurentsivõime
Töötleva tööstuse tootmismahu langus novembris küll aeglustus (vähenedes aastases võrdluses 5,4%), kuid selle põhjuseks oli aasta varem järsult madalamale kukkunud võrdlusbaas.
Kõige enam vähendas novembris töötleva tööstuse tootmismahtu puidutööstuse, elektriseadmete, toiduainete ja ehitusmaterjalide tootmismahtude kahanemine. Puidutööstus andis esialgsete arvestuste järgi ligi 40% kogu langusest. Erakordselt suure positiivse mõjuga oli aga laevaremondi ja -ehituse tootmismahu kasv, plusspoolt mõjutas ka põlevkiviõlide ja haagiste tootmise suurenemine.
Eesti töötleva tööstuse tootmismahud vähenesid möödunud aasta esimese 11 kuuga ligi 11% ning see oli Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige suurem kukkumine. Kui jätta välja 2020. aasta koroonakriisi kõige keerulisem aeg, on Eesti töötleva tööstuse tootmismaht langenud 2018. aasta sügise tasemeni. Tootmismahtude ja tootjahindade langus on vähendanud oluliselt ka töötleva tööstuse ettevõtete käivet. Nii vähenes see novembris aastases võrdluses ligi 8%, olles languses juba alates möödunud aasta märtsist.
Välisnõudlus jääb lähiajal nõrgaks
Euroopa majandus on nõrgenemas. Turuintressimäärad küll langevad tasapisi ja inflatsioon aeglustub, kuid kõrgele tõstetud intressimäärad pidurdavad nõudlust. Lähiajal Euroopa majandus nõrgeneb. Rootsi eksporti piirab lisaks kehvale majandusseisule ka nõrk valuuta. Rootsi kroon hakkas küll möödunud aasta sügisel tugevnema, kuid see on jätkuvalt pikaajalisest keskmisest oluliselt nõrgem.
Kaupade eksport on kahanenud kogu maailmas. Juba möödunud aasta lõpus langes kaupade eksport maailmas allapoole pandeemiaeelset pikaajalist trendi ja erinevus selle trendiga on suurenenud.
Tootmise lähiaja väljavaade ei ole paranenud
Eesti tööstusettevõtete kindlustunne jätkas novembris halvenemist. Tootmise väljavaade lähikuudel on küll väga nõrk, kuid see pole alates möödunud aasta suvest enam halvenenud. Küll aga ollakse pessimistlikumad ekspordi suhtes. Eesti tööstusettevõtetest 82% peab nõrka nõudlust peamiseks majandustegevust piiravaks põhjuseks – see osakaal on teiste Balti riikidega, Rootsiga ja Soomega võrreldes oluliselt kõrgem.
Konkurentsivõime halveneb
Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta kukkus eelmisel aastal tugevalt. Hõivatute ja töötatud tundide arv töötlevas tööstuses eelmise aasta kolmel kvartalil küll vähenesid, kuid jäid tublisti maha selle majandusharu käibe langusest. Selle tagajärjeks oli jooksevhindades tööjõu tootlikkuse vähenemine.
Kuna tööjõukulude kasv ei ole tulnud kaasa käibe langusega, vähenes töötleva tööstuse kasumi osakaal käibes tasemeni, millest madalam number oli viimati 2016. aastal. See on selle majandusharu kulupõhist konkurentsivõimet halvendanud. Tööjõukulu väga aeglane reageerimine juba pikalt kestnud tootmismahtude langusele on majanduses laiem probleem. Kuna nõudlus jääb vähemalt lähiajal nõrgaks, sunnib see ettevõtteid üha enam piirama palgakasvu ja loobuma alakoormatud töötajatest.
Eesti eksportijatel tuleb toime tulla suureneva turukaitsega
Lisaks nõrgemale välisnõudlusele tuleb Eesti eksportijatel tulla toime väliskaubanduses suureneva turukaitsega. Maailma suuremad majandused, USA, Hiina ja Euroopa Liit jagavad oma ettevõtetele ohtralt subsiidiume, et konkurentsis mitte kaotajaks jääda. Euroopas saavad nendest rohkem kasu aga suuremad riigid. Majanduste erinev subsideerimine halvendab lähivaates väiksemate riikide, sealhulgas Eesti konkurentsivõimet ja tekitab lõhesid Euroopa siseturul. Protektsionism on maailmas suurenenud ja tõenäoliselt selle kasv jätkub. Suurem turukaitse pidurdab aga maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti.
