Finantsinspektsioon hoiatas mullu rohkem kui tuhande ettevõtte ja teenuse eest
Finantsinspektsioon avaldas mullu oma kodulehel üle 1300 hoiatusteate nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus finantssektoris tegevusloata tegutsevate ettevõtete kohta.
Seaduse järgi on finantsinspektsioonil õigus avaldada hoiatusteateid, mille eesmärk on hoiatada avalikkust kas tegevusloata finantsteenuse pakkumisest või muust finantssektori eriseaduste rikkumisest või sellisest kahtlusest.
„Hoiatusteateid teeme aastas umbes tuhatkond, eelmisel aastal üle 1300. Hoiatusteadete kandev eesmärk on jagada avalikkusega eelkõige neid võimalikke riske, mis seonduvad tegevusloata finantsteenuse pakkumisega,“ ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.
Ta lisas, et tavapärasega võrreldes on sagenenud virtuaalvääringu teenuse valdkonda puudutavad hoiatusteated ja inimesed peavad sedalaadi investeerimisotsuseid tehes olema tähelepanelikud.
Sageli puudub õigus Eestis teenuseid osutada
Kõige suurem hulk hoiatusteateid tuleneb teiste riikide hoiatuste avaldamisest. Finantsinspektsioon koostas ise hoiatusteated enamasti seoses välismaiste teenusepakkujatega, kel puudus õigus Eestis teenuseid osutada, aga kes seda tegid, pakkudes internetis näiteks mõnda „suurepärast“ investeerimisvõimalust või jättes endast mulje kui pangast.
Lisaks puudutas üks hoiatusteade ka seadusliku investeerimisühingu kaubamärgi õigusvastast või sellega analoogse sümboolika/nime kasutamist ning teine hoiatusteade teenuseosutaja tütarettevõtja seose puudumist Eestis tegevusluba omava pangaga.
Kuna petturid kasutavad välja mõeldud (äri)nime kõrval sageli ka legaalse teenuseosutajaga identset (äri)nime, eeldab see tarbijatelt veelgi suuremat tähelepanu. Sellisel juhul ei piisa vaid turuosaliste registritest (äri)nime kontrollimisest, vaid veenduda tuleks muu hulgas ka veebilehe, e-posti ja/või telefoninumbri õigsuses.
Kuidas olla kindel, et ettevõte ei tegele pettusega?
Kõige esimene ja olulisem asi on olla ise hoolas ja uurida võimalikult palju nii ettevõtte tausta kui ka pakutavat teenust. Üks võimalus on kontrollida finantsinspektsiooni kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt.
Nimekiri nendest ettevõtetest, kel on õigus finantssektoris teenust osutada, on leitav finantsinspektsiooni turuosaliste registrist. Samuti on võimalik otsingut kasutades kontrollida, kas küsimusi tekitav ettevõte on inspektsiooni hoiatusteadetest läbi käinud. Inspektsiooni tarbijaveebis minuraha.ee selgitatakse levinuimaid petuskeeme laiemalt.
Kui investeerimisteenuseid pakkuva äriühingu asukohaks on mõni muu Euroopa riik, tuleks teiste riikide finantsjärelevalve asutuste veebilehtedelt kontrollida, kas äriühing on antud riigis registreeritud, või edastada vastava riigi finantsjärelevalvele selle kohta kirjalik järelepärimine. Finantsjärelevalve asutuste veebiaadressid on leitavad finantsinspektsiooni kodulehelt.
Üks lihtne võimalus on veel teenusepakkujat guugeldada. Kui päringu vastuseks tuleb viiteid foorumitele, kus kliendid kaeblevad teenusepakkuja üle – näiteks ei saa kauplemiskontodelt väljamakseid teha –, või viitavad sõnaselgelt pettusele, oleks õigem sellise isikuga tegemist mitte teha või temaga vähemalt lepingulistesse suhetesse mitte astuda. Siiski tuleb ka guugeldamisel süveneda, sest ka ülipositiivse sisuga foorumite taga võib olla pettus.
