Ökonomist ennustab: sel aastal tõusevad hinnad ligi 4 protsenti, peamiselt maksutõusude tõttu

Detsembris jäi keskmise tarbimiskorvi maksumus eelmiste kuudega sarnasele tasemele. Viimase kaheksa kuu jooksul ei ole Eestis hinnad tõusnud. Detsembris kallinesid kaubad ja teenused aastatagusega võrreldes siiski 4 protsenti, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Käibemaksu tõus jõuab kaupade ja teenuste hindadesse järk-järgult. Paljud hinnad muutusid ilmselt juba eelmise aasta lõpus, aga hinnaindeksis see veel ei kajastunud, kuna statistikas registreeritakse enamik hindu kuu keskel.

Toidu hinnad on viimastel kuudel olnud muutlikud. Hinnad varieeruvad kauplustes üsna suurel määral. Erinevad on ka kliendikaartidega kaasnevad soodustused, mida hinnastatistikas aga ei arvestata.

Järgmisel aastal peaksid hinnad kasvama ligi 4 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude tõstmisest.

See aasta tuleb majanduslikus mõttes endiselt keeruline. Kuigi hinnatõus ei ole enam kiire, võtab ostujõu taastumine aega. Üldine majanduslik ebakindlus ja tööpuuduse tõus sunnivad tarbijaid ettevaatlikkusele. Seetõttu jääb tarbimine aasta esimesel poolel nõrgaks. See omakorda piirab võimalust hindu tõsta.

Kõige rohkem mõjutab hinnatõusu transport. Kerkivad käibemaks ja alates maist diisliaktsiis, automaksu tuules kallinevad sõidukid, kaob tasuta bussisõit mitmel maakonnaliinil ja tõusevad rongipiletite hinnad.

Toidu hinnad 2024. aastal kasvavad, aga oluliselt vähem kui kahel eelmisel aastal. Kuna toidu osakaal perede eelarves on suurenenud, mõjutab toidu kallinemine siiski oluliselt üldist hinnatõusu.