JUBA TÄNA | EPLi energeetikakonverents „Kõik sõltub tuule suunast“: tutvu ajakava, esinejate ja teemadega
(68)21. veebruaril toimub Noblessneri Nobeli saalis järjekordne Eesti Päevalehe energeetikakonverents alapealkirjaga „Kõik sõltub tuule suunast“, mille mitu tähendust seovad kokku meie ees seisvad mured, võimalused ja väljakutsed. Tuul puhub nii poliitiliste otsuste kohal kui ümber, aga ka maal ja merel – nende üle hakataksegi 21. veebruaril arutama.
Varasügisel kirjutas Skeletoni looja ja tegevjuht Taavi Madiberk Eesti Päevalehes arvamusloo meie energeetika tulevikust ja sellega seonduvates võimalustest, ta tekstis oli viis olulist punkti, mis on ka konverentsi „Kõik sõltub tuule suunast“ alusvundament.
Esiteks, kiire konvergentsi ajastu on Eesti jaoks lõppenud. Eesti alustas Skandinaaviaga võrreldes väga madalalt arengutasemelt ja oleme nautinud kiiret konvergentsi, kus jõukad partnerid aitavad otseinvesteeringute, tehnoloogiasiirde ja oma impordiga meie majandust järele. Kuid see ajastu on nüüd möödas. Seda näitlikustavad ka meie praeguse majanduslanguse ja tulevikku planeeritava aneemilise kasvu näitajad.
Teiseks, viimase 30 aasta jooksul on tööstuspoliitika puudumine olnud teene majandusele, kuid kui on vaja hakata võistlema arenenud riikidega, siis on selle kujundamine vältimatu. Eestis levib arvamus, et Eesti Nokia on see, et meil pole Nokiat. Teisisõnu: oleme mitmekülgse majandusega riik, kellel pole vaja spetsialiseeruda. Samal ajal arvavad Soome, Saksamaa, Poola ja Jaapan, et nad on liiga väiksed ja peavad seetõttu fookuse seadma. Lisaks on toimiva tööstuspoliitika eeldus ka selleks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamine. Konkureerime paraku riikidega, kellel see infrastruktuur juba on.
Kolmandaks, Eesti majandusse ei loo jõukust juurde teineteisel juuste lõikamine. Rootsis ja Soomes tehakse juukselõikusi samamoodi kui Eestis. Lõpuks on teenussektor siiski funktsioon eksportivate sektorite kasvust. Eesti on teinud olulise panuse IT sektori kasvu ja IT sektoril on nii maailma kui ka Eesti majanduses üha suurem osa, kuid IT moodustab praegu Eesti SKP-st siiski 7% ja pakub tööd 5% töötajatele. Isegi kui see sektor hoolimata kasvavast riikidevahelisest konkurentsist, tööjõukulude kasvust, töökäte puudusest ja tehisintellekti tulekuga seotud struktuursetest muudatustest suudab kasvada majandusest kiiremini, peab valdav osa majanduse lisaväärtuse kasvust tulema mujalt. Tööstussektor toodab ligi 15% majanduse lisaväärtusest aastas.
Neljandaks, tööstusliku energiatarbimise ja riikide jõukuse vahel on tõestatud korrelatsioon. Nii kummaline, kui see ka esmapilgul tundub – rikkuse kasv on korrelatsioonis energiatarbimise kasvuga ning see kasv ei tule peamiselt sellest, et kodumajapidamised avavad aknad ja kütavad elektriradiaatoritega ilma.
Asi on ikka selles, et jõukamad ühiskonnad tarbivad rohkem energiat elaniku kohta, sest seal loovad suure osa lisaväärtusest tööstused, masinad, robotid ja arvutipargid, mis tarvitavad ka rohkesti energiat. Lihtsustatult öeldes: kui tööd ei tee inimene, peab seda tegema elekter. See tähendab, et kõrge sissetulekuga riikide hulka jõudmiseks on vaja teha suuri investeeringuid nii energiamahukasse tööstusse kui ka energiatootmisse.
Viiendaks, ekspordile suunatud tööstuse vaatest pole meil mõtet arutleda kliimamuutuste ega rohepöörde üle. Asi on selles, et kes soovib konkureerida maailmaturul kõrgema lisandväärtusega toodete sektoris, peab suutma tõendada, et tema kasutatud energia on puhas, sest seda ootab suur osa valitsusi ja tarbijaidki. 100% taastuvenergia nõue on paljudes sektorites reaalsus ja pole põhjust eeldada, et see trend niipea pöördub.
EPLi konverentsi avab kliimaminister Kristen Michal, sõna saavad Utilitase, Eesti Energia, Eesti Gaasi, Fermi Energia, Eleringi, Elektrilevi, Ingitise jne esindajad. Kohal on ka parlamendis esindatud erakonnad, oma legendaarset kolumnit arendab laval edasi Taavi Madiberk ja esineja Soomest kirjeldab nende energiaturu arengut.
„Energeetika kui oleviku- ja tulevikuteema on tulnud meie sekka, et jääda. Seda oleme kogenud mitu viimast aastat ja kogeme veel kaua. Alates sellest, et elektrihinnad on laes ja lõpetades sellega, et riik ei suuda otsustada, kas ja kuhu investeerida. Soovitan kõigil lugeda Madibergi punkte. Lihtsad ja loogilised, kõigil, kes muretsevad Eesti tuleviku pärast, tasub neile mõelda. Iga päev mitteotsustamist, bürokraatiat ja tuleviku mittenägemist maksab meile kätte. Areng peatub ja tulevik kaugeneb. Nendele teemadele ka tänavune konverents keskendub,“ lubas Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.
Vaata otseülekannet ja hiljem ülekannet järgi siit.