Raha hoopis lätlastele? Autorendi juht räägib, mida automaks kaasa toob

2025. aastal jõustuv automaks on kirgi kütnud juba pikemat aega ja on selge, et see puudutab kõiki autoomanikke. Kuid millist mõju avaldab see ettevõtete rahakotile või kuidas oleks kõige mõistlikum autodega seonduvat tulevikus hallata?

Autorendi- ja täisteenusliisinguga tegeleva ettevõtte Avis Eesti juhatuse liige Hardi Isoki sõnul paneb automaks ettevõtjaid kasutama erinevaid mobiilsusvõimalusi. „Vaadatakse, et sõidud saaksid tehtud, kuid samas sellega seonduv kulupool oleks võimalikult paindlik,“ ütleb ta ja lisab, et eelistama hakatakse renditeenuseid ja vähem vaadatakse liisingu poole.

Isok möönab, et praeguses keerulises majandusolukorras on hea hoida võimalikult palju kulusid muutuvkuludes – nii saab neid vastavalt vajadusele juhtida. „Liising on pikaajaline kohustus, kuid rent on väga paindlik ja soovi korral saab selle kiirelt lõpetada,“ täpsustab Isok.

Automaks paneb ettevõtjad kriitiliselt hindama auto(de) reaalset vajadust ja seda, kuidas sõidud saaksid tehtud võimalikult kuluefektiivselt. „Kui müügiesindaja soovib minna Tartusse, siis võetakse auto lühirendist. Kui on käimas projekt, mille pikkus pole kindel, on hea kasutada pikaajalist autorenti,“ toob Isok näiteid. „Alles siis, kui on teada, et auto vajadus on kindel ja püsiv, otsustatakse liisingu kasuks.“

Maksud sõidavad Lätti

Lätis on automaks üks Euroopa soodsamaid. Isok räägib, et Eestil on küll plaan automaksu teel eelarvesse miljoneid juurde saada, kuid see võib läbi kukkuda, sest maksud hakkavad sõitma Lätti, nagu kunagi alkoholiaktsiisi tõstmise järel. Selle ennetamiseks soovitab ta maksu soodsamaks muuta ja maksustada igat registrikannet.

„Kui iga registrikanne oleks maksustatud, jaotuks oodatav eelarve summa suuremate arvu tehingute vahel ära,“ avaldab Isok arvamust. „Mida väiksem on maks, seda väiksem on tõenäosus, et see hoopis Lätti sõidab.“

Praeguses olukorras võivad näiteks Lõuna-Eesti inimesed hakata tõsiselt mõtlema Läti numbrimärgi peale. Lisaks on tekkimas justkui kaks Eestit – registris olevad ja sinna lisanduvad sõidukid.

Ebaterve konkurents

Isok ütleb, et kui Eesti automaks hakkab oluliselt erinema Läti omast, võib see kaasa tuua ebaterve konkurentsi. „Võidavad need, kes saavad teistes riikides autosid osta ja registreerida – kõik seda aga teha ei saa,“ selgitab ta. „Need, kes seda teha saavad, registreerivad sõidukid Lätis, toovad need siia, kasutavad mõnda aega ja viivad siis minema.“

Isok möönab, et esineb oluline riskistsenaarium, kus tuhandeid sõidukeid võidakse hakata registreerima Eesti asemel hoopis Lätis. Mida suurem on maksumäär, seda enam skeeme tekib. Tema soovitus oleks vähem riskida esialgu ja testida turgu.

Võtmesõna on paindlikkus

Isok prognoosib, et ettevõtted hakkavad kombineerima erinevaid mobiilsusteenuseid ja turule tuleb selleks ka uusi võimalusi. „Mobiilsus ei ole ainult rent ja liising. See on kõik koos,“ täpsustab Isok.

Isok soovitab kuluotsused hoida võimalikult vabana ja rõhutab, et ettevõtte jaoks on alati muutuvkulu parem kui fikseeritud kulu. Kombineerides renditeenuseid näiteks täisteenusliisinguga, on vajadusel võimalik kulupool hõlpsalt ümber sättida.