Oluline samm Venemaast eraldumisel. Eleringil valmis teine sünkroonkompensaatorjaam

Elering võtab 10. jaanuaril ehitajalt üle elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks olulise seadme – Eesti teise sünkroonkompensaatorjaama Kiisal. Lisaks Kiisa jaamale on valmis ka Püssi sünkroonkompensaatorjaam. Kolmanda jaama eeldatav üleandmine toimub Viru alajaamas selle aasta suvel.

Sünkroonkompensaatorjaama ehitustöid alustas Eleringi töövõtja Siemens Energy 2022. aasta mais ning esimesed suured seadmed – generaator ja trafo – paigaldati oma kohale aasta hiljem. Jooksvalt toimusid seadmete paigaldus- ja installatsioonitööd ning hoonestusega seotud üldehitustööd. Seadmete testimise ja lõppseadistamisega alustati augustis ning vastuvõtukatsed lõpetati novembris. 2023. aasta detsembris läbiti edukalt lühiskatse, mis on osa jaama vastavushindamise protsessist.

Sünkroonkompensaatorjaamad on oluline elektrisüsteemi täiendus, mis võimaldab hoida sagedust ehk elektrisüsteemi kõige tähtsamat parameetrit stabiilsena ka kriitilistes oludes. Sünkroonkompensaator on seade, mis pidurdab sageduse kiiret muutust tootmise või tarbimise järsu muutumise korral – jaamad ei tööta pidevalt, vaid lülitatakse vajaduse korral ennetavalt sisse. Sünkroonkompensaatori kõige suuremad ja olulisemad osad – generaator ja hooratas – kaaluvad kokku umbes 350 tonni.

Sünkroonkompensaatorjaamad on kriitilise tähtsusega Venemaa võrgust desünkroniseerimisel ja Mandri-Euroopa sagadusalaga liitumisel. Sünkroonkompensaatorjaamade valmimisega astub Elering edasi suure sammu võimekuses hoida Eesti elektrisüsteem stabiilsena ka pärast Venemaa võrgust eraldumist.

Eestile lisaks rajavad ka Läti ja Leedu süsteemihaldurid kolm sünkroonkompensaatorjaama. Üheksast Baltikumi rajatavast sünkroonkompensaatorist valmis esimesena 2023. aasta kevadel Püssi oma. Suurprojekti kogumaksumus Eestis on ligi 90 miljonit eurot.