Ettevõtete konkurents vajab päästmist. Panganduse juht: peame tõstma taastuvenergiale ülemineku tempot

Euroopa Komisjoni värske majandusprognoosi põhjal võib Eestit oodata sel aastal 2,6-protsendiline majanduslangus. See tähendab, et Eesti on Euroopa suurima majanduslangusega riik.

SEB Baltikumi finantsjuhtide uuringust ilmnes, et ettevõtlussektori kindlustunne on viimaste aastate madalaim. „Seni uskusid Baltikumi ettevõtted veel optimistlikult, et keskendumine kogutud puhvrid aitavad ka keerulisemaid ajad ületada. Pessimistlikumad vaated hakkasid tekkima aga 2023. aastal, kuna kiiret taastumist ei paistnud kusagilt,“ meenutas SEB panga ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Peep Jalakas.

Finantsjuhtide uuringu kohaselt valitseb lähituleviku osas tugevam ebakindlus ja skeptitsism – seda eriti Eestis, kus ettevõtlussektori meelsus on võrreldes naabritega aasta jooksul enim langenud.

Mis mõjutab enim ettevõtete majanduslikku kindlustunnet?

Ettevõtluskeskkonna tegevust mõjutavad nii riiklikud kui Euroopa seadused, geopoliitilised sündmused, raha- ja maksupoliitika kui ka üldine majanduslik olukord. Täna näevad aga enamik Balti finantsjuhtidest, et äritegevuse suurimaks mõjutajaks on nõrk välis- ja sisenõudlus ning seetõttu ka surve marginaalidele ja hindadel, mis on kaasa toonud ekspordimahtude kukkumise ja majanduslanguse.

„Eesti ettevõtteid eristab Lätist ja Leedust mõnevõrra suurem ebakindlus nii majandusliku toimetuleku, hinnasurve kui ka geopoliitiliste riskide osas – ettevõtted on senisest enam äraootaval seisukohal. Jätkuvalt avaldab lähituleviku kindlustundele mõju ka intressimäärade kõrge tase,“ tõi Jalakas esile.

Eesti majandus on mõjutatud põhiliste eksportriikide majandusest

Kiiret majanduse aktiviseerumist 2024. aasta esimeses pooles me suure tõenäosusega ei näe. Jalakas nentis, et analüütikutel on suhteliselt ühtne arvamus, st välisnõudlus on pigem nõrk, sealhulgas läheb Eestil täpselt nii hästi nagu läheb meie ekspordipartneritel.

„Eesti majanduslanguse põhjuseks on osaliselt meie väike ja avatud majandus. Kui Eesti kaubanduspartnerite majanduskeskkond jaheneb, siis mõjutab see koheselt meid läbi madalama eksportnõudluse. SEB prognoosi kohaselt seisab Rootsi ja Soome majandus 2024. aastal paigal ehk majanduskasv on nullilähedane,“ selgitas Jalakas. Ta lisas, et ka Soome ja Rootsi finantsjuhid on suhteliselt pessimistlikud. Rootsi juhid olid nii negatiivsed viimati eelmise finantskriisi ajal.

Tulenevalt madalast kindlustundest, lükkavad ettevõtted edasi ka oma investeerimisotsused. „Kui see kestab pikemat aega, siis meie tööstusettevõtete tootmisbaas vananeb, mis omakorda halvendab Eesti ettevõtete pikemaajalist konkurentsivõimet. Arvan, et järgmises tõusufaasis on edukaimad need ettevõtted, kes julgevad teha investeerimisotsuseid ka tänases majanduskeskkonnas,“ sõnas Jalakas.

Taastuvenergiale üleminekul on vaja tempot tõsta

Pikaajalise konkurentsivõime seisukohalt on oluline juba täna mõelda, kuidas olla aastal 2025 ja 2030 atraktiivne võimalikele välispartneritele ning tugevdada meie riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet. Üks oluline küsimus on, kuidas Eesti suudaks ellu viia taastuvenergiale üleminekut ning teha ise selleks investeeringuid, et tagada Eesti ettevõtetele taskukohane ja taastuvatest energiaallikatest loodud energia. Jalakas on kindel, et taastuvenergiale üleminek on eelduseks, et meelitada Eestisse energiamahukaid välisinvesteeringuid.

2023. aastal on küll Eestis püstitatud14 tuulikut, mis on rohkem kui viimase kaheksa aasta jooksul kokku, aga see pole kaugeltki piisav tempo, millega Jalaka sõnul tagada taastuvenergiale üleminek. „Vaja on miljardeid eurosid investeeringuid, mis omakorda eeldab ettevõtjate, finantseerijate ja riigi koostööd. Eriti oluline on, et riik looks raamistiku, kus erakapitalil on kindlust teha pika tasuvusajaga investeeringuid. Täna on tunne, et meie naabrid Soome, Läti ja Leedu, liiguvad sellel teekonnal kiiremini kui Eesti,“ sõnas Jalakas.