Automüüjad ootavad buumi. Kuid kas ostjad lähevad sellega kaasa?

Nii nagu kogu majandus on ka autoturg juba viimased kolm aastat ujunud suurte muutuste keerises ja kohaneda on tulnud nii müüjatel kui ostjatel.

Autofirmad toovad praegu Eestisse mootorsõidukimaksust tuleneva võimaliku ostubuumi ootuses suurtes kogustes uusi ja kasutatud autosid. Tegelikult hakkas automüük vaikselt kosuma juba mullu. Viimati müüdi sellises mahus uusi ja kasutatud autosid 2019. aastal.

Viimased aastad on olnud erakorralised nii ajaloolises mõttes kui ka autoturul: aset on leidnud palju erinevaid turgu mõjutavaid sündmusi ja autoostjad on elanud pidevas ootuses, et võib-olla tuleb parem aeg autoostuks tuleval talvel, tuleval kevadel, suvel või sügisel. Samas on auto eelkõige tarbeese, mida paljud oma igapäevase elu normaalseks korraldamiseks vajavad ja kasutavad ning päriselt pole autoturg veel kunagi hangunud.

Alates 2020. aastast hakkas uute sõidukite müük langema ja 2022. aastal moodustasid uued autod kõigist müükidest vaid 41%. Seda mõjutas suuresti kiibikriisi põhjustatut uute autode defitsiit 2021. ja 2022. aastal, mis kergitas tublisti ka kasutatud autode hindasid. See oli aeg, kui paljud hakkasid autosid nägema tarbeesemete kõrval ka korraliku investeeringuna – nii mõnelgi õnnestus kasutatud auto müüa kallimalt, kui ta ise selle soetanud oli. Realiseerimispidu ei kestnud aga kaua, sest juba 2022. aasta teises pooles ilmnesid esimesed märgid autode hindade stabiliseerumisest.

Autoturg oli mullu ooteseisus

2023. aasta algusesse autoostu planeerinud inimesed olid ostuhetkeks aga kahtlevad ja kaalusid, kas see ikka on mõistlik aeg uue sõiduki soetamiseks. Põhjuseid mõtlik olla oli mitu. Ühelt poolt oodati, et peale 2022. aasta hinnarallit kukuksid hinnad rohkem kui nad aasta alguseks kukkunud olid. Teiselt poolt oli elu vahepeal oluliselt kallimaks muutunud ning perede rahakotti pitsitasid korraga nii kiire inflatsioon kui ka järsk euribori tõus. Kolmandaks levisid segased sõnumid mootorsõidukimaksust: kord öeldi, et uus maks tuleb, siis jälle, et ei tule. Isegi nüüd, mil on kindel, et mootorsõidukimaks 2025. aastal tuleb, ei tea me lõpuni, keda ja kui suurel määral täpselt see autoomanikke puudutab. Need on kolm peamist põhjust, miks 2023. aasta alguses autode ostuotsused ootele pandi või ajutiselt edasi lükati.

Suurt muutust ei toonud ka möödunud aasta kevad. Uute autode valik küll paranes märgatavalt ja automüüjad tegid ka mitmeid üsna heldeid sooduspakkumisi, kuid kui vaadata 2023. aasta liisinguturu statistikat, siis jäi sõiduautode ja muude väikesõidukite liisinguturu maht 2022. aastaga suhteliselt samale tasemele. Seega kirjutatakse möödunud aasta autoturu ajalukku kui üsna sündmustevaene aasta.

Samuti näitab ka Coop Panga Liisingu mullune statistika, et olulisi muutusi autosõprade ostueelistustes ei toimunud. Ettevõtetele liisitud sõidukite hind jäi keskmiselt 44 000 euro juurde, eraisikutele liisitud uute sõidukite keskmine hind oli 33 000 eurot ja kasutatud autode puhul kujunes keskmiseks hinnaks 23 000 eurot. Kõige rohkem liisisid eraisikud 10 000–20 000 eurot maksvaid autosid, mis moodustasid 35% kogu nende liisingu portfellist. Populaarsuselt teine hinnavahemik oli 20 000–30 000 eurot maksvad autod, millede osakaal kogu eraisikute liisingu portfellist kujunes 32%.

Kõige populaarsemad Coop Panga Liisingu abil liisitud sõidukid olid viis aastat vanad. TOP5 populaarseimad uued autod olid Toyota, Škoda, Kia, Peugeot ja Mazda. Mudelite edetabeli tipus kroonisid Toyota Yaris, Toyota Corolla, Toyota RAV4, Kia Ceed ja Škoda Kodiaq. Viis populaarsemat kasutatud autode marki olid Škoda, BMW, Volkswagen, Mitsubishi ja Toyota. Nende mudelite pingerea moodustasid Volkswagen Passat, Škoda Octavia, Škoda Superb, Škoda Kodiaq ja Audi A6. Kõigist Coop Panga Liisingu kaudu liisitud autodest olid 2023. aastal 25% uued ja 75% kasutatud sõidukid.

Tänavu on ostjatel eelis

Praegu on automüüjate laod juba uusi sõidukeid täis ja ootavad ostjaid. Kusjuures valik on paranenud üle sõidukituru, mitte ainult üksikutel markidel. Nüüd on küsimus vaid selles, kas ostjate kindlustunne pärast kolme väga erakorralist aastat, on tuleviku suhtes piisavalt taastunud ja ollakse valmis taas ostuotsuseid tegema.

Autobuumi vastu räägib endiselt mitte kõige optimistlikum üldmeeleolu ja kohatine pessimism tuleviku osas, ent samas on mitmed eeldused buumiks täidetud. Esiteks on 2022. aastal alanud hinnaralli läbi ja autoturg normaliseerus juba möödunud aastal. Teiseks on üle hulga aja ostjatel taas kättesaadav nii suur valik uusi ja kasutatud autosid. Kuna müüjatel on laod sõidukeid täis, seab see autoostjad selgesse eelisseisu ja annab võimaluse hinnaga kauplemiseks.

Kolmandaks on kuue kuu euribor juba selgesse langustrendi pöördunud ja suveks prognoositakse euribori määra juba 3,5% juurde ning aasta lõpuks veelgi madalamale tasemele. Kuigi liisingumakseid mõjutab euribor vähesemal määral kui kodulaenu kasutajaid, annavad alanenud kodukulud siiski inimestele suurema kindlustunde ja paremad võimalused ka liisingu kasutamiseks.

Neljandaks võiks tänavust autoostubuumi tagant tõugata ka tõsiasi, et juba järgmisel, 2025. aastal on tulemas mootorsõidukimaks, mis kergitab nii autode ülalpidamiskulusid kui ka oluliselt auto ostmisega kaasnevaid kulusid. Seega ei ole kellelgi enam põhjust pikalt ootel olla, sest mida lähemale kalender mootorsõidukimaksu rakendamisele liigub, seda aktiivsemaks muutub ka autoturg ja võimalus häid pakkumisi saada võib kahaneda.