VAATA JÄRELE | Hoonete renoveerimise plaan. Energiamärgiseta korterit tulevikus müüa ja üürida ei tohi
(173)
Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu jõudsid detsembris esialgsele kokkuleppele, kuidas vähendada Euroopa Liidus hoonete heitkoguseid ja energiatarbimist. Uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele seatakse energiatõhususe miinimumnõuded.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul tuleb särgil esimene nööp õigesti kinni saada ja selleks esimeseks nööbiks peab olema avalik arutelu, kuidas on kodude energiasääst kõige targemini saavutatav, kuidas on kaitstud vaesemad pered ja kuidas me vajalikud umbes 30 miljardit eurot remondiraha kokku saame. „Õhu kütmine ei tee kedagi õnnelikuks, aga meil tuleb lahendada ka turvalisus – olgu selleks ahjuküttevalmidus või midagi muud – ja ligipääsetavus, mis on põhiõigus. Soovime saada ülevaate, milliste kohustuste ja võimalustega tuleb kinnisvaraomanikel, üürnikel ja riigil arvestada ning kuidas nõuete ülevõtmisega mitte hoogu minna, vaid majandust targalt arendada.“
Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ütles, et algatusega tahetakse julgustada liikmesriike oma elamufondi renoveerima. „Direktiiv on osa nn rohepöördele suunatud paketist „Eesmärk 55“, mille laiem eesmärk on saavutada Euroopa Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus,“ osutas Lomp. Ta lisas, et algatus on väga oluline ja võib energiatõhususele kõvasti kaasa aidata, kuivõrd hoonete arvele langeb Euroopa Liidus 40 protsenti tarbitavast energiast ning 36% energiaga seotud otsestest ja kaudsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Aastaks 2050 kõik hooned korda
2020. aastal kiitis valitsus heaks rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mille peamine eesmärk on renoveerida Eestis 2050. aastaks kõik alates 2000. aastast ehitatud hooned. „Eestis rekonstrueeritakse aktiivselt riigi administratiiv- ja haridusasutuste hooneid. Lisaks saab toetust taotleda elamufondist, et pikendada eluhoonete eluiga ja tõsta energiaefektiivsust neid taastades,“ tõi toona esile keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Aleksandr Taraskin.
On leitud, et just hoonete renoveerimine on üks peamisi võimalusi energiatõhususe parandamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopa Liidus 2050. aastaks. Hoonete lammutamise asemel tuleks neid pigem parandada ja uuendada, et pikendada kasutusiga ja sellega vähendada nõudlust uute ehitiste järele. Kuna hoonete ehitamisele kulub väga palju materjale ja energiat, kaasneb selle protsessiga paratamatult ka suurem saasteainete emissioon ja loodusvarade kaevandamine.
