Arutelu alustas Tallinna ülikooli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes on 20 aastat uurinud Kagu-Eesti piirkondi. Tema sõnul pole olukord seal enam nii masendav kui varem. Ta tõi näiteks Riina, kes on üksikema, kes on kokku puutunud kõigega – tööpuudusega, töö otsimise raskustega, tööampsude tegemisega jmt. Puhkust tal justkui polegi, kogu aeg on vaja midagi teha. Riinale meeldib metsas käia ja ta korjab ka seeni-marju kokkuostu viimiseks. Suurim probleem on töötasu. Näiteks toovad seened-marjad rohkem sisse kui näiteks tööampsud. See peegeldab aga paljude kohalike elu.

Suhteline ja ka absoluutne vaesus on maapiirkondades kõrgem. Maal on paremas seisus aga madalama haridusega inimesed, kes leiavad töökoha kergemini kui kõrgharidusega töötajad. Maapiirkondade eelised on tihti ka isiklik korter – mis siis, et 1970ndatel ehitatud paneelmajas – ja aiamaa.

Inimesed saavad aga maal aru, et nad ongi linnainimestega võrreldes nn palgavaesed. Annist hindab, et maainimesed tegelikult ei tahagi enam nuriseda. Olukord on keeruline, aga ei nähta mõtet sellest rääkida. Keeruline olukord on üle kandumas aga järgmisele põlvkonnale. Näiteks ei saa lapsed enam keskkooli, kuna kohalik kool pandi kinni, kuid kaugemale pole raha sõita. Samuti ei sobi tihti bussiajad.

Annist ütleb, et suurim probleem polegi palgavaesus, vaid hoopis see, et maal on pidevalt teenuseid kokku tõmmatud. Nii ongi ainus töökoht lähimas linnas, kuhu sõitmiseks peab olema isiklik auto, kuna bussi sinna ei sõida.

Tema sõnul ongi maainimeste üks suuremaid soove see, et lõpetataks teenuste nn hävitamine. Nad ei tahagi hunnikutes raha ja uusi asju, vaid lahendusi, mis ka igapäevaelus toimivad ja selle veidigi kergemaks muudavad.

Eestlased tahavad liiga vähe

Arutelus osalesid Tallinna ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri, riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp, regionaalminister Madis Kallas ning Verstoni juhatuse esimees Veiko Veskimäe.

Priit Lomp nõustub, et pikka vaadet pole riigil olnud ja mitte ainult palgavaesuse osas. Ta tõi näitena välja ka energeetikasektori. „Me oleme aga õigel teel,“ lubab ta. Hästi tihti jääb asi aga selle taha, et eestlased tahavad liiga vähe.

Regionaalminister Madis Kallasel on ka kahju, et maal toimub justkui spiraal – halb olukord läheb aina halvemaks. Tema sõnul tuleb võtta sealt, kus on, mitte sealt, kust polegi midagi võtta. Kallase sõnul on elanikkond koondunud Harjumaale ja maksutulu koguneb sinna, kuid seda tuleb nüüd laiali jagada. „Me vajame jõulisi reforme,“ ütleb ta, olles samas kindel, et maapiirkonnad kindlasti ära ei kao.