Valitsussektori eelarvepuudujääk novembris süvenes. Tulumaksu laekus riigikassasse oodatust vähem

Novembri lõpuks ulatus Eesti eelarvepuudujääk 788 miljoni euroni (2% aastasest oodatavast SKPst). Võrreldes 2022. aastaga oli puudujääk 2023. aasta novembri lõpuks 617 miljoni euro võrra suurem kõigi valitsussektori tasandite halvema eelarveseisu tõttu.

Novembris süvenes keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk 62 miljoni euro võrra eelkõige eelneva kuuga võrreldes vähenenud tulumaksu tõttu. Mõnevõrra vähenesid novembris ka sotsiaalkulud ning muud riigieelarvest makstavad toetused. Kokkuvõttes ületasid aga kulud siiski tulude taset ning eelarvepuudujääk suurenes.

11 kuu kokkuvõttes on enim kasvanud toetused, peamiselt sotsiaaltoetused, aga ka tööjõukulud ning finantskulud. Samal ajal on maksutulude kasvutempo aasta jooksul pidevalt langenud, mistõttu ulatus keskvalitsuse puudujääk 2023. aasta novembri lõpuks 848 miljoni euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes 530 miljoni võrra enam.

Detsembris puudujääk ootuspäraselt veel kasvab, kuid 2023. aasta kokkuvõttes jääb prognoositust tõenäoliselt mõnevõrra väiksemaks.

Tervisekassa on plussis

Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve oli novembri lõpus arvestatavas ülejäägis. Tervisekassa ülejääk oli 122 miljonit, mis on küll veidi vähem kui oktoobris ja 2022. aastal sama ajaga, kuid siiski viimasest prognoosist oluliselt parem. Peamiselt on vähem kulunud ajutistele töövõimetushüvitistele (haiguslehtedele), ning tänu tõusnud baasintressile on tervisekassa teeninud oma reservilt lisatulu.

Töötukassa ülejääk 26 miljonit eurot on sarnane viimaste kuude seisuga ning 2022. aastaga. Ka töötukassa on reservilt teeninud lisatulu, mis on aidanud tasakaalustada veidi kasvanud registreeritud töötusest tulenevat hüvitiste ja teenuste kulu. Registreeritud töötus on viimastel kuudel järginud üsna täpselt 2022. aasta trendi, kuigi töötuid on arvel ligi 1400 võrra rohkem. Fondide ülejääk jääb prognoosist suuremaks ka ilmselt aasta kokkuvõttes ning see jääb reservi tuleviku tarbeks.

Novembris halvenes enim kohalike omavalitsuste eelarveseis, jõudes kuu lõpuks 88 miljoni euro suuruse puudujäägini, mis on 62 miljoni euro võrra aastatagusest halvem tulemus. Ühelt poolt vähenesid oktoobriga võrreldes tulumaksulaekumised ning toetusfondi maksed, teisalt kasvasid kohalike omavalitsuste tegevuskulud. Samuti püsis jätkuvalt kõrgel tasemel investeeringute maht.

Kulude kasvutrendi ning eelarvepositsiooni halvenemist on oodata ka järgneval kuul, kuid 2023. aasta kokkuvõttes jääb see siiski oodatud tasemele.

Riigieelarve kogukulu vähenes novembris välistoetuste vahendamise tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus novembris 1,3 miljardi euroni, vähenedes 2022. aasta novembriga võrreldes 110,1 miljonit eurot ehk 8,0%. Kulude langus tulenes välistoetuste vahendamisest – põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) vahendatud toetuste maksmine lükkus edasi tehniliste probleemide tõttu detsembrikuusse.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid novembris 49,6 miljoni euro võrra 824,8 miljoni euroni 2022. aasta novembriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 6,4%. Kasv tulenes peamiselt tegevuskulude ja investeeringute kodumaistest vahenditest finantseerimisest ning sotsiaaltoetustest.

Kodumaiseid toetuseid kasvatasid novembris sotsiaaltoetused, mis suurenesid aastaga 13,7 miljoni euro võrra. Sotsiaaltoetustest suurenesid võrreldes 2022. aasta novembriga vanaduspensionid, paljulapselise pere toetus, lapsetoetus ja ennetähtaegne vanaduspension. Pensionid on kasvanud keskmisest kiiremini 2023. aasta jaanuaris toimunud erakorralise 20 euro suuruse pensioni baasosa tõusu tõttu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuse tõttu.

Peretoetuste kasvu põhjuseks on 2022. aasta veebruaris jõustunud seadusemuudatused, mille kohaselt esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusis 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus 3 kuni 6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.

2022 maksti kütteperioodil toetust

Kodumaistest vahenditest sihtfinantseerimine ja tegevustoetused jäid 2022. aasta novembriga samale tasemele. 2022. aasta novembrikuu eest maksti erinevalt sellest kütteperioodist energiahinna kompenseerimiseks toetuseid, mistõttu 2023. aasta kodumaise sihtfinantseerimise tase jäi energiakulude hüvitamise võrra madalamaks. Samas suurenesid kõrghariduse toetused avalik-õiguslikele ülikoolidele, töötukassale eraldatav töövõimetoetus ja tervisekassale eraldatav mittetöötava pensionäri ravikindlustus, mistõttu toetuste kogumaht jäi 2022. aasta sama ajaga samale tasemele.

Kodumaised investeeringutoetused vähenesid 2022. aasta novembriga võrreldes 8,5 miljoni euro võrra. Vähenemine tuleneb aastatagusest kõrgest võrdlusbaasist, sest 2022. aastal anti kohalikele omavalitsustele lisaeelarvega täiendavaid investeeringutoetuseid. Samuti suurendas 2022. aasta investeeringutoetuste mahtu Varude Keskusele antud toetus mahus 6,4 miljonit eurot.

Välismaiseid toetuseid vahendasid riigieelarvelised asutused novembris 186,2 miljonit eurot vähem kui 2022. aasta novembris, mis teeb aastaseks langustempoks 74,2%. Vähenemise peamiseks põhjuseks on PRIA toetused, mida 2022. aasta novembris vahendati ca 190 miljoni euro eest, kuid mille maksmine 2023. aasta novembrist aga edasi lükkus.

Vähenesid ka riigiasutuste elektrikulud

Majandamiskulude aastane kasv, novembris 2,6% ehk 8,6 miljonit eurot, tulenes peamiselt kulutustest kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks. Kulud muudele sotsiaalteenustele on aastaga vähenenud sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu. Seoses elektrihinna langusega on vähenenud ka riigieelarveliste asutuste elektrikulud. Majandamiskuludes sisalduv raviteenuste kulu on madalam, kuna 2022. aastal sisaldusid kuludes ka veel koroonaviiruse vastaste vaktsiinide, kiirtestide ja ravimite soetamine.

Tööjõukuludeks läks riigieelarvest novembris 17% ehk 18,2 miljonit enam kui mullu. Tööjõukulude kasvu vedasid 2023. aastal haridusvaldkond kooliõpetajate palga alammäära 23,9% tõusuga ning sisejulgeoleku ja turvalisuse valdkond, kus tõusid päästjate ja politseinike minimaalsed palgad vastavalt 36% ja 17%. Kasvu panustas ka riigieelarveliste asutuste palgafondi tõus 5% ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas ette nähtud ajateenistusse võetavate kutsealuste arvu suurendamine.

Suuremad kaitseinvesteeringud

Novembris tehti suuremamahulised investeeringud kaitseotstarbelise erivarustuse hankimiseks. Suuremad kaitseinvesteeringud olid novembris õhuseirevarustuse ja radarisüsteemi soetamine, erinevate linnakute projekteerimis- ning ehitustööd ja laskemoonahoidlate rajamine.

Novembris tehti 2022. aastaga võrreldes vähem investeeringuid riigigümnaasiumide ehituseks. Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused novembris võrreldes 2022. aasta sama ajaga 9,3 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 16,1%. Novembrikuu lõpuks on riigieelarvelised asutused investeerinud 59% oodatust. Aasta viimasel kuul tavaliselt investeeringud suurenevad märgatavalt, kuid eelarves planeeritud mahtu tõenäoliselt siiski täis ei tule.

Edasiantud maksutulud suurenesid novembris 28,6 miljoni euro võrra kasvutempoga 8,5% aastas peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.