Kreeka varade arendamise fond paneb müüki 30% Ateena rahvusvahelisest lennujaamast. Peale ligi kümnend kestnud kriisi on Kreeka jõudnud tagasi normaalsusesse ning valitsus kasutab ära investorite tugevat isu riigi varade järele, aidates sellega samal ajal kaasa Ateena börsi arengule.
Müüdava osaluse väärtuseks võib olla kuni 1 miljard eurot, ütles mullu jaanuaris riigi varasid haldava fondi juht Dimitrios Politis. Müük võib aset leida veebruari alguses, märgib Bloomberg allikatele tuginedes.
Eleftherios Venizelose nime all tuntud riigi suurim lennujaam ühendab Kreekat 155 linnaga üle maailma ja teenindas 2023. aastal lennujaama ja fondi andmetel üle 28 miljoni reisija - 24% rohkem kui eelmisel aastal. Umbes 19 miljonit neist tuli välismaalt, mil riigi turismitööstus tegi järjekordse rekordaasta, aidates Kreeka majandusel kasvada kiiremini kui enamik Euroopa konkurentidest.
Riigi vara haldav fond Hellenic Corporation of Assets and Participations SA, omab Ateena Rahvusvahelises Lennujaamas 25% osalust. AviAlliance ja AviAlliance Capital omavad 40% ning Kreeka Dimitris Copelouzose perekonnale kuulub 5%.
Varasemalt on riik müügile pannud osaluse pangas Alpha ning novembris toimus 1 miljardi euro suurune IPO Kreeka suuruselt teise pangaga National Bank of Greece.
Mulluse aasta eest andis Briti väljaanne The Economist Kreekale aasta riigi tiitli. Kui kümme aastat tagasi oli Kreeka võlakriisi tõttu halvatud ja Wall Streetil naeruvääristatud, siis riik näitas, et kokkuvarisemise äärel on võimalik ellu viia karmid, kuid mõistlikud majandusreformid ning taastada ühiskondlik leping, märgib The Economist. Rea majandusnäitajate järgi oli väljaande sõnul tegu teist aastat järjest kõige paremini esinenud majandusega 35 rikka riigi seast. Eesti sai samas nimekirjas 15. koha.
Kreeka börsiindeks kerkis mullu 43,8%.
