Jaeketid juurdehindlusest: hindu mõjutab turumajandus. „Kaupmees teeb Eestis kõik, et säilitada oma turuosa“

Konjunktuuriinstituudi uuring näitas esimest korda, milline on jaekettide juurdehindlus. Poodide sõnul on ei tähenda juurdehindlus nende jaoks siiski kasumit.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti konjunktuuriinstituudis tehtud uuring näitab üldistatult, et 2023. aasta esimeses pooles enamiku toidukaupade hind tõusis ja kolmandas kvartalis pigem stabiliseerus kui langes. 2023. aasta keskel, kui sisendhinnad hakkasid langema, tekkis tarbijatel ootus, et poodideski hinnad peagi langevad, kuid sellele ei reageeritud. Kui tootjate ja töötlejate osa toiduainete lõpphinnas vähenes, siis kaubanduse osakaal suurenes.

Uuringu tulemustest selgub, et näiteks kilepiima hind langes tarbijale alates 2022. aastast esimest korda 2023. aasta kolmandas kvartalis, kui liiter maksis 0,83 eurot. Teises kvartalis oli kilepiima hind 0,88 eurot ja esimeses kvartalis 0,86 eurot. Enim on vähenenud piimatootjate osa selles, sest 2022. aasta neljandast kvartalist on toorpiima hind langenud üle 20% ehk 0,39 eurost 0,31 euroni. Samal ajavahemikul kasvas aga kaubanduse osa kilepiima hinnas üheksa korda, olles kõrgajal 2023. aasta teises kvartalis 11 korda kõrgem (0,11 eurot) kui 2022. aasta kolmandas kvartalis (0,01 eurot).