Töötajad on tööpakkumistele avatud. Kes tunnevad end praegu kõige enesekindlamalt?
Enam kui kaks kolmandikku töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele, selgus palgainfo agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 8100 osalejaga töötajate küsitlusest. Huvi tööpakkumiste vastu oli eelmisel aastal rekordiline.
Eesti suurima tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 73% töövõtjatest on avatud uutele tööpakkumistele. Kümnendik töötajatest on aktiivselt tööotsingutel, kolmandik jälgib tööpakkumisi ning teine kolmandik ootab tööandjatelt tööpakkumisi. Vaid 28% töötajatest ei ole üldse töökohavahetusest huvitatud.
„CVKeskus.ee tööportaali statistika peegeldab samuti suurt huvi tööpakkumiste vastu – platvormi külastatavus oli möödunud aastal rekordiline ja tööandjatele saadeti pea 1,8 miljonit kandideerimisavaldust,“ kirjeldas tööturul toimuvat CVKeskus.ee tööportaali värbamisagentuuri juht Grete Adler.
„Aasta esimesed nädalad on samuti möödunud kõrge kandideerimisaktiivsusega ja populaarseimatele tööpakkumistele on kandideerimas rohkem kui pool tuhat töövõtjat,“ lisas Adler.
Millistes sektorites ollakse kõige rohkem valmis tööd vahetama?
Kõige enam on tööpakkumistele avatud kinnisvarahaldus-, puhastus- ja transpordisektori töötajad, kus uutest töövõimalustest on huvitatud rohkem kui 80% töötajatest. Keskmisest märksa rohkem on tööturul ringi vaatajaid ka turundus- (79%), tööstus- (79%), infotöötlus- (77%) ja kaubandussektoris (77%).
Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam puhastus- ja transpordisektoris tegutsevate inimeste hulgas. Kõige vähem on uutele töövõimalustele avatud haridussektori töötajad, kus 43% töötajatest puudub igasugune huvi töökohta vahetada.
„Ootuspäraselt on tööturul märgatavalt aktiivsemad need töötajad, kes ei tule oma töötasuga hästi toime,“ tõi uuringu tulemustest esile palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder. „Suurem osa töötajatest (87%), kes hindasid oma toimetulekut halvaks, olid valmis tööd vahetama. Samas ei ole töötasu ainus määrav tegur – nimelt pea pooled vastajad (45%), kes hindasid oma toimetulekut väga heaks, olid endiselt huvitatud ka uutest töövõimalustest.“
Grete Adler tõi uuringust välja, et huvi töökoha vahetamise vastu suurendab ka näiteks rahulolematus tööalase arengu, kaugtöö võimaluste või kolleegide asendamise korraldusega. „Tervelt 91% töötajatest, kes ei ole rahul oma viimaste aastate tööalase arenguga ning 88% töötajatest, kes ei ole rahul kaugtöö võimalustega, tunnevad huvi uute töövõimaluste vastu,“ lisas Adler.
Uue töökoha leidmisel tunneb end kindlalt üle kolmandiku töötajatest
Uuringus osalejatelt küsiti ka nende kindlustunde kohta tööturul, et selgitada välja, kui enesekindlalt tunnevad nad end oma praeguses töökohas ja uue töökoha leidmisel. Selgituses oli öeldud, et enesekindluse all peetakse silmas kindlustunnet praeguse töökoha säilimisel, uue töökoha leidmisel ning enda soovide kehtestamisel töötingimuste ja palga läbirääkimistel.
Uuringust selgus, et oma praeguses töökohas tunneb end kindlalt kaks kolmandikku töötajatest (66%) ja 14% tunneb end ebakindlalt.
Uue töökoha leidmisel on ebakindlust rohkem – seda kinnitab kolmandik (33%) töötajatest. Enesekindlalt tunnevad end uue töökoha leidmisel 35% töötajatest, kelle seas on rohkem kõrgepalgalisi juhte ja tippspetsialiste.
Erialaste valdkondade lõikes on uue töökoha leidmise suhtes enesekindlamad õigusvaldkonna, tervishoiu, IKT, juhtimise, ehituse ja elektrienergia tootmisega seotud töötajad. Ebakindlust töökoha vahetamisel on rohkem iluteeninduse, kunsti ja kultuuri valdkonnas.
