Ajalooline investeering: Eesti turbatootjad algatasid Põhjamaade suurima kliimauuringu

Eesti Turbaliidu eestvedamisel sündis alanud aasta alguses Põhjamaade-ülene teadusprogramm, mis uurib maakasutuse mõjusid kliimale ja aitab täpsustada Eesti tegevusplaani kliimamuutuste vähendamiseks. Miljoneid eurosid maksvat programmi juhib rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest ülikoolist. Uuringut rahastab üle 50 suurettevõtte Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist.

„Turba kättesaadavusest sõltub täna suur osa Euroopa aiandusest ja juurvilja kasvatusest ning isegi Põhjamaade metsandus, sest noored metsataimed sirguvad just turbasubstraatide abil. Turbatööstuse mõju kliimale ja selle ühiskondlik kaal on väga olulised ning seepärast peab iga otsus, mis selles valdkonnas sünnib, olema teaduslikult põhjendatud. Seda meelt on nii meie Baltikumi kui ka Põhjamaade kolleegid, kes kõik Eesti algatusega liitusid,“ sõnas Eesti Turbaliidu tegevjuht Eve Altrov.

Altrovi sõnul on valdkonna olulisim tunnusjoon see, et oma olemuselt neutraalse baassubstraadina on turba kasutamisel võimalik täpsemalt doseerida taimekasvuks vajalikku väetist ja vett. See aitab otseselt säästa loodusressursse ja omab mõju inimese tervisele. „Eestil ja teistel Põhjamaadel on käes suurepärane ressurss, mille targa kasutusega saame aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, aga ka kujundada tulevikuks meeldivat elukeskkonda ja varustada toidulauda tervislike valikutega. Võib öelda, et see on ka alanud suurtöö pikaajaline ambitsioon,“ lisas ta.

Eesti Turbaliidu plaani järgi hoitakse uks lahti ka teistele tootjatele üle terve maailma. Liidu andmetel on Eesti turbal juba täna oluline roll Euroopa toidujulgeoleku tagamisel. Uuringu esmaseid tulemusi saab oodata kahe aasta pärast, projekti lõpp saabub 2028. aastal. Täpsemate uuringute fookusega on võimalik tutvuda allpool.

Samaaegselt jätkab Eesti Turbaliit koostööd kohalike ülikoolidega. Koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooliga valmib saabuvaks suveks esmane aiandusturba süsinikuringlust puudutav uuring, mida toetab oma ekspertiisiga ka Eesti Maaülikool.

Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astoveri sõnul on lähitulevikus turbal põhinevatel kasvusegudel aianduses jätkuvalt kandev roll, mis nõuab ka turba omaduste tundmist. „Samal ajal, kui peame mõtlema tootjate konkurentsivõime, toidujulgeoleku ja mitmekesisuse tagamisele, on vaja pöörata tähelepanu turba kasutamisega kaasnevatele keskkonnamõjudele ja süsinikuheitme vähendamisele. Mitmete vastavate uuringutega on juba alustatud ning nende eesmärk on anda nii sektorile kui ka otsustajatele usaldusväärsed andmed kaalutletud otsuste tegemiseks,“ sõnas Astover.