EY uuring: valimis osalenud eestlased ei usalda AI-l põhinevaid lahendusi
(5)
EY ja uuringufirma Norstat Balti riikides tehtud uuring suhtumisest tehisintellektil (AI) põhinevatesse tehnoloogiatesse ja nende kasutamisse näitas, et 40% valimis osalenud eestimaalastest eeldab, et AI muudab nende elu paremaks, 34% usub aga vastupidist.
Uuringus osalenud Eesti inimestest 53% arvab, et AI-l põhinevad tehnoloogiad parandavad tööviljakust (28% on vastupidisel arvamusel). Usaldus tehisintellektil põhinevate lahenduste vastu on Eestis kõigist Balti riikidest madalaim: vaid veidi vähem kui iga kolmas Eesti elanik (29%) usaldaks AI-lahendusel põhinevat teenust või toodet, ligi pooled (49%) aga mitte.
„Usaldus tehisintellekti vastu on tihedalt seotud elanikkonna vanusega: nooremad inimesed usaldavad AI-lahendusi oluliselt rohkem,“ sõnas EY Eesti partner Siim Aben. „Näiteks Eestis usaldab AI-d 43% 18–29-aastastest inimestest, kuid kõigest 24% 50–59-aastastest. Sarnast trendi on näha ka teistes Balti riikides ning sellega peaksid oma tegevuses kindlasti arvestama näiteks finants- või avalike teenuste pakkujad, kes on hakanud oma teenuste arendamisel ja rakendamisel üha enam AI-d kasutama. Noored võtavad selliseid uuendusi kõigis kolmes riigis kergemini omaks kui vanemad inimesed. See trend on äärmiselt sarnane sellele, kuidas meil digiteenused 10-20 aastat tagasi arenesid“.
Aben lisas, et usaldus tehisintellektil põhinevate teenuste ja toodete vastu on madal kõigis Balti riikides ning eestlaste madalaim usaldus (29%) peegeldab suuresti Balti riikide trendi. „Lätis usaldas AI-l põhinevat toodet ja teenust 33% vastanutest ning 48% mitte. Kõige optimistlikumad on leedulased, kellest 37% usaldab tehisintellektil põhinevaid tooteid ja teenuseid ning 38% ei usalda.“
Kuigi eestlastest rohkem lätlasi (50%) usub, et AI muudab nende elu paremaks, on ka seal palju neid, kes on selles küsimuses kindlalt vastupidisel arvamusel (33%). AI-lahenduste positiivse mõju suhtes ollakse kõige optimistlikumad Leedus, kus positiivseid ootusi väljendas koguni 61% vastanutest ning vaid 21% ei oota tehisintellektist oma elus mingit kasu. Sarnane on olukord ka tehisintellektist oodatava tööviljakus kasvuga: lätlastest usub seda 56% (25% ei usu) ja Leedus 51% (27% ei usu).
EY uuring näitas ka seda, et suurem osa Eesti ja teiste Balti riikide elanikest usub, et AI muudab seda, milliseid tööoskusi töötajatelt tulevikus nõutakse. Nii arvab koguni 65% Eesti elanikkonnast, mis on Baltimaade kõrgeim näitaja, ning vaid 18% on veendumusel, et selliseid muutuseid oodata ei ole. Lätis ootab muutusi 60% elanikkonnast ning 25% usub, et tehisintellekt ei muuda seda, milliseid tööoskusi töötajatelt tulevikus nõutakse. Leedus on vastavad näitajad 57% ja 29%.
