Uuringus osalenud Eesti inimestest 53% arvab, et AI-l põhinevad tehnoloogiad parandavad tööviljakust (28% on vastupidisel arvamusel). Usaldus tehisintellektil põhinevate lahenduste vastu on Eestis kõigist Balti riikidest madalaim: vaid veidi vähem kui iga kolmas Eesti elanik (29%) usaldaks AI-lahendusel põhinevat teenust või toodet, ligi pooled (49%) aga mitte.

„Usaldus tehisintellekti vastu on tihedalt seotud elanikkonna vanusega: nooremad inimesed usaldavad AI-lahendusi oluliselt rohkem,“ sõnas EY Eesti partner Siim Aben. „Näiteks Eestis usaldab AI-d 43% 18–29-aastastest inimestest, kuid kõigest 24% 50–59-aastastest. Sarnast trendi on näha ka teistes Balti riikides ning sellega peaksid oma tegevuses kindlasti arvestama näiteks finants- või avalike teenuste pakkujad, kes on hakanud oma teenuste arendamisel ja rakendamisel üha enam AI-d kasutama. Noored võtavad selliseid uuendusi kõigis kolmes riigis kergemini omaks kui vanemad inimesed. See trend on äärmiselt sarnane sellele, kuidas meil digiteenused 10-20 aastat tagasi arenesid“.

Aben lisas, et usaldus tehisintellektil põhinevate teenuste ja toodete vastu on madal kõigis Balti riikides ning eestlaste madalaim usaldus (29%) peegeldab suuresti Balti riikide trendi. „Lätis usaldas AI-l põhinevat toodet ja teenust 33% vastanutest ning 48% mitte. Kõige optimistlikumad on leedulased, kellest 37% usaldab tehisintellektil põhinevaid tooteid ja teenuseid ning 38% ei usalda.“

Kuigi eestlastest rohkem lätlasi (50%) usub, et AI muudab nende elu paremaks, on ka seal palju neid, kes on selles küsimuses kindlalt vastupidisel arvamusel (33%). AI-lahenduste positiivse mõju suhtes ollakse kõige optimistlikumad Leedus, kus positiivseid ootusi väljendas koguni 61% vastanutest ning vaid 21% ei oota tehisintellektist oma elus mingit kasu. Sarnane on olukord ka tehisintellektist oodatava tööviljakus kasvuga: lätlastest usub seda 56% (25% ei usu) ja Leedus 51% (27% ei usu).

EY uuring näitas ka seda, et suurem osa Eesti ja teiste Balti riikide elanikest usub, et AI muudab seda, milliseid tööoskusi töötajatelt tulevikus nõutakse. Nii arvab koguni 65% Eesti elanikkonnast, mis on Baltimaade kõrgeim näitaja, ning vaid 18% on veendumusel, et selliseid muutuseid oodata ei ole. Lätis ootab muutusi 60% elanikkonnast ning 25% usub, et tehisintellekt ei muuda seda, milliseid tööoskusi töötajatelt tulevikus nõutakse. Leedus on vastavad näitajad 57% ja 29%.

EY uuring tehisintellekti kasutamise ja sellesse suhtumise kohta on viidud läbi kõigis Balti riikides koostöös uuringufirmaga Norstat. Uuring toimus eelmise aasta oktoobris. Igas riigis küsitleti vähemalt 1000 inimest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena