Eelmise aasta lõpus uuringufirma Nortstat poolt läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, kui palju jootraha Eesti elanikud teeninduse eest jätavad. Kõige populaarsem vastus, mille valis 21 protsenti vastanutest, on kaks kuni viis eurot, sõltumata tellimuse koguarvest. Ka Lätis ja Leedus oli see kõige sagedamini valitud vastus. 17 protsenti vastanutest Eestis ütles, et jätavad jootrahaks kümme protsenti tellimuse koguarvest. Lätis ja Leedus oli see arv suurem, vastavalt 21 ja 23 protsenti. 18 protsenti Eesti elanikest avaldas, et ei kipu kohvikutes ja restoranides üldse jootraha jätma.

Uuringu tulemused näitasid, et naised (26% juhtudest) jätavad jootrahaks kaks kuni viis eurot sagedamini kui mehed (15% juhtudest). Vastupidine olukord on aga kogu arvest 10 protsendi suuruse jootraha jätmise puhul - seda teeb 19 protsenti meestest ja 15 protsenti naistest.

Graafik

„Küsimus, kas ja kui palju jootraha jätta, on olnud alati aktuaalne. Osad järgivad üldtunnustatud põhimõtteid, teised valivad jootraha arvestamise koguarvesse, kolmandad aga leiavad, et teenuse eest ei tohiks lisaraha üldse maksta. Meie kogemus näitab, et see teema on aktuaalne mitmes riigis,“ selgitas Paynt asutaja ja juhatuse liige Sam Kohli. Kohli sõnul on oluline harida elanikkonda ja rääkida põhjustest, miks peaks jootraha maksma.

Samuti on sularaha hulga vähenedes oluline pakkuda erinevaid võimalusi jootraha andmiseks, leidis ta. Jootraha saamine tõstab teenindava personali motivatsiooni teha oma tööd hästi, tugevdab töötajate lojaalsust ja annab võimaluse saada tehtud tööle kohene hinnang.“

Graafik

Uued tehnoloogiad, mis hõlbustavad jootraha maksmist kohvikutes ja restoranides on muutumas üha populaarsemaks.

Kõige sagedamini ehk 44 protsenti vastanutest ütles, et maksavad jootraha vaid siis, kui neil on piisavalt sularaha kaasas. Populaarsuselt teine vastus, mille valis 21 protsenti vastanutest, oli soov lisada hea teeninduse eest jootraha koguarvesse, nii et selle saaks sooritada ühe maksena ja pangakaardiga. Erilahendusi, nagu QR-kood, eraldi masinad ja mobiilirakendused, eelistasid vähesed vastajad. Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlased annaksid rohkem jootraha, kui nad ei peaks sellepärast ühtegi lisaliigutust tegema.