Rahakratt annab nõu: kuidas autoga seotud kulusid optimeerida?
(17)
Hinna- ja maksutõusu tuules on iga kokkuhoitud euro oluline. Kuidas aga hoida kokku autoga seotud kulutusi – kas õigem oleks autost üldse loobuda ja kasutada ühistransporti? Nõu annab Eesti parim rahablogija Rahakratt.
Autot ei pea omama.
Auto omamine on rikastele! Päriselt. Väga paljud inimesed ei peaks üldse autosid omama, sest see seisab neil 95% ajast. Kui mõelda nii, et u 30% sissetulekust läheb igakuiselt autole nagu paljudel eestlastel, siis aasta lõikes tähendab see seda, et jaanuarist umbes aprillini töötad sa ainult auto plekkimise nimel. Sõge, eksole!
Oluline on endale selgeks teha, miks ja kui tihti sul autot vaja on ning selle järgi otsustada, kas otstarbekas on soetada isiklik sõiduvahend Mersu esindusest; kasutada Mobire täisteenusrendi teenust, mille puhul saad autot igapäevaselt kasutada, aga saad ka sama lihtsalt ka autost loobuda; rentida auto hoopis lühiajaliselt just nendeks perioodideks, mil autot rohkem vaja on; kasutada Bolti või Citybee autojagamise teenuseid või eelistada hoopis ühistransporti ja kulutada mitmeid paare Nike-i tosse jala käies.
Hinda auto kogukulu.
Selleks, et hinnata, kas auto omamine või soetamine ennast ära tasub on vaja hinnata kõiki kulusid, mis autoga seoses tekivad. Ega auto kulu ei ole ainult liising - lisaks tulevad rehvid, kindlustus, hooldused, ülevaatused, amortisatsioon, kütus, autopesud jne. Kui taandada kõik autoga seotud kulud kuude peale ära, siis tuleb päris suur summa. Lisaks veel haldusele kuluv ajakulu, mis on vaat et veel kallim, sest seda ei ole võimalik ka kuskilt juurde hankida. Tihti aga nähakse vaid seda nö igakuist liisingumakset või auto väljaostuhinda ja muu unustatakse sujuvalt auto igakuistest kuludest nagu välja. Hiljem aga selgub, et auto omamine käib selgelt üle jõu ning ka auto müümine ei aita tehtud kulutust tasa teha, sest auto väärtus on juba vaid salongist välja sõitmisega oluliselt langenud.
Ära sõida kogu aeg – planeeri nn sõidupäevi!
Ma olen nõus auto garaažist ainult siis välja ajama, kui ma sellega kuhugi raha tegema lähen. Ega ma muidu niisama tühja ringi ei kaaruta, et mitte rahakotti ja planeeti kiusata. Enamus inimesi kasutab aga autot mõtlematult. Ja pärast on nutuvõru suu ümber, et nii palju raha kulus. Mina planeerin oma sõitu ette – panen mitu sõitu kokku ühele päevale ja teen korraga kõik vajalikud pikemad käigud ära. Iga paari kilomeetri pärast ma ei viitsi oma autot isegi parklasse lume alt otsima minna, sellel ei ole mõtet. Ma kasutan iga nädal ühistransporti ja liigun jalgsi. Minu jaoks peab auto käima ajamine ennast ära tasuma, mis tähendab, et ma sõidan sellega reaalset tööd tegema ja raha koju tooma.
Nn ühemehe firmades peab kogu „autopark“ olema võimalikult lihtsasti hallatav ja väga selgelt paigas kuludega.
Täna on pea iga teine inimene ettevõtja ning tihti on auto soetatud eelkõige töösõitude tegemiseks. Kuid ka siin on oluline, et autoga seotud kulud ei käiks firmal „üle pea“. Kui on valida, kas käia päeval kolme kliendi juures või istuda selle asemel pool päeva teeninduses ja passida iga töökoha kohustuslikku seinakalendrit paljaste daamidega, kes meela näoga tungrauda lakuvad (muide, need pildid on tõenäoliselt väga vanad ja need daamid tänaseks julgelt üle 70-aastased), siis mis sa ise arvad, kumb su ettevõtte vaatest kasulikum on?
Kui sina tööd ei tee, siis sul pole kedagi, kes seda sinu asemel teeb. Mina olen samuti ühemehe konglomeraat ja püüan ära jätta kõik tegevused, mis mu ettevõtte huve ei teeni. Ma ei saa endale lubada mõttetuid tunde töökodade kalendreid imetledes või üllatust, et mu järgmise kuu autokulud on selle kuu omadest kõrgemad mingi lamdaanduri vms pirtsutamise tõttu.
