EfTENi uus fond hakkab otsima rahastamisnäljas kinnisvaraprojekte
EfTEN Special Opportunities Fund investeerib kinnisvaraprojektidesse, mis vajavad tegevuse jätkamiseks lisarahastust.
Baltimaade suurim kinnisvarafondide valitseja EfTEN Capital asutas uue institutsionaalsetele investoritele suunatud fondi, mille omakapitali esialgne maht on 25,4 miljonit eurot ja mida saab kuue kuu jooksul suurendada kõige rohkem 75 miljoni euroni. Fondi suuremate investorite seas on Eesti ja Läti pensionifondid.
„Intressimäärade tõus ja mitu kvartalit väldanud majanduslangus on jätmas oma jälge kinnisvarasektorisse. Ühelt poolt on pangad muutunud oluliselt konservatiivsemaks kinnisvaraprojektide rahastamisel. Kallinenud laenuraha ja majanduskeskkonna ebakindel väljavaade on teisalt toonud kinnisvarasektorisse klientide madalama aktiivsuse. Selle tulemusena on sektoris tekkinud investeerimisvõimalusi, kus isegi pikemas perspektiivis mõistliku äriideega projektides esineb rahastamises puudujääke,“ selgitas fondi asutamise tagamaid EfTEN Capitali tegevjuht Kristjan Tamla.
Fondivalitseja on ennast alati näinud kinnisvarasektoris nn aktiivse investorina, kes on võimeline investeerima ka raskustes või suuremat kontseptsioonimuudatust vajavatesse objektidesse.
EfTENi tegevjuht lisas, et fondivalitseja on ennast alati näinud kinnisvarasektoris nn aktiivse investorina, kes on võimeline investeerima ka raskustes või suuremat kontseptsioonimuudatust vajavatesse objektidesse.
„Uue fondiga oleme valmis rahastamisvajakuga kinnisvaraprojektidele pakkuma nii täiendavat oma- kui ka võõrkapitali. Eesmärgiks on koos kinnisvaraprojektide käivitajatega viia lõpuni mõistlikud algatused, mis on rahastamistingimuste karmistumisega toppama jäänud. Aktiivsete investoritena võtame üldjuhul koos algsete omanikega vastutuse ja ühise kontrolli projektide lõpule viimisel. Kuigi fond on suunatud eeskätt institutsionaalsetele suurinvestoritele, saavad Eesti jaeinvestorid fondi investeerida EfTEN United Property Fundi kaudu,“ kirjeldas fondi investeerimispõhimõtteid Kristjan Tamla.
Üüriobjekte ei otsi
Kui seni on EfTEN investeerinud suurematesse rahavoo-objektidesse, siis selle fondi sees hakkavad olema veel laenukõlbmatud objektid, mille omakapitali suurus on kuni kuus miljonit eurot ja millel on vajalik arenduspotentsiaal. „Kas on liiga varajases staadiumis, üürnikega ei ole piisavas mahus eellepinguid või tuleb projektides teha kontseptsioonimuudatus,“ tõi Tamla näiteid. Igas projektis tahab EfTEN kontrollivat positsiooni – passiivseks finantsinvestoriks nad ei hakka.
Igas projektis tahab EfTEN kontrollivat positsiooni – passiivseks finantsinvestoriks nad ei hakka.
Seni on tööd tehtud kahe projektiga, millest üks on jõudnud lõppfaasi. Viimane on Vilniuse äärelinna uude arenevasse eramajade rajooni kerkiv kaubanduskeskus, kus ankurüürnikuks on tuntud toidupood. Eesmärk on keskus järgmise kahe aastaga valmis saada ja seejärel müüa, sõnas Tamla.
Kokku on fondi eluiga ligi viis aastat ehk selleks ajaks tagastatakse investoritele raha. See välistab Tamla sõnul näiteks ilma detailplaneeringuta kruntide ostu, mis kujuneks veel pikemaks protsessiks. Fond vaatab projekte, mille tootluseks on pärast tasusid oodata vähemalt 10%.
Fond vaatab projekte, mille tootluseks on pärast tasusid oodata vähemalt 10%.
Kui intressitõusust alates on investorite huvi kinnisvarasektori vastu olnud sisuliselt olematu, siis kokku saadud 25 miljonit eurot oli Tamla sõnul praegustes turutingimustes isegi üllatav. „Investorite huvi oli strateegia vastu, mis ei teeni põhilist tootlust läbi üürivoo, vaid teenib läbi selle, et mitte väga heas seisus objekt muutub turukõlblikuks,“ lisas Tamla.
Kinnisvarasektori vastupidavus on majanduslanguse ja intressitõusu keskkonnas olnud üllatav, ütles Tamla. „Ma arvan küll, et nõrga majanduskliima tingimustes hakkab tulema raskustes kinnisvaraprojekte. Need ei ole valmis ja rentnikega täidetud ärikinnisvara hooned, vaid pigem pooleliolevad arendused,“ märkis ta.
Fondi mahust ligi 5% on tulnud EfTEN Capitaliga seotud inimestelt ja investoritelt. EfTEN Capital AS valitseb seitset Balti riikides tegutsevat kinnisvarafondi, mille 64 ärihoone turuväärtus ulatub 1,1 miljardi euroni.
