Eksperdid: Hiilgeaeg on läbi. Eesti idusektor on naasmas normaalsusesse

Eesti idusektori esindusorganisatsioonide esindajad tõid möödunud aastat kokku võttes välja, et viimaste aastate buum on lõppenud ning Eesti idusektor on naasmas normaalsusesse.

Traditsioonilise Estonian Startup Ecosystem Annual Fireside Chat arutelu osalejad tõid välja, et globaalsetel turgudel ja kohalikus majanduses toimuv ei jätnud idusektorit puudutamata ning investeerimisaktiivsus nii Euroopas kui Eestis on langenud. Eesti iduettevõtete jaoks tähendas see investeeringute mahu langust võrreldes aasta varasemaga ligi seitse korda, samas positiivsena on ettevõtete käibed stabiilsed või kasvamas. Siiski olid vestlusringis osalejad ühel meelel, et globaalses võrdluses on Eesti tehnoloogiasektor jätkuvalt tugev.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhatuse liige Margus Uudam nimetas möödunud aastat vastuoluliseks. „Investeeringute osas ei ole eelmise aasta statistika siiski nii halb nagu paistab, sest sisemised investeerimisringud statistikasse ei jõua. Samas nägime mullu, kes on võimeline kasvama ja kes mitte ning meil on ettevõtteid, mis pole kümme aastat kasvanud. Nendega on seotud asutajad, kes ei näita kasvu aga ei anna ka alla,“ tõi Uudam välja ning rõhutas, et Eesti jaoks on suur luksus hoida inimesi ettevõtetes, mis ei kuku läbi ega ei kasva.

Konkurents idusektoris on kasvamas

Turuosalised olid ühel meelel, et uute ükssarvikute kasvamiseks vajab Eesti uusi iduettevõtete asutajaid ja välistalente. Startup Estonia juht Eve Peeterson tõi välja, et konkurents asutajate ja töötajate eest riikide vahel on kasvamas. „Möödunud aastal tuli Eestisse kolm korda vähem välistalente. Näiteks 2022. aastal tuli siia 1300 välistalenti, kuid möödunud aastal tuli startup- ja kasvuviisaga kokku vaid 500 välistöötajat. Välisasutajate arv on jäänud samale tasemele - umbes 100 asutajat,“ ütles ta.

Eesti Asutajate Seltsi president Kaidi Ruusalepp rõhutas, et Eesti vajab rohkem iduettevõtete asutajaid. „Võtmeküsimus on, kuidas me saame rohkem uue põlvkonna asutajaid. Kindlasti on suur roll koolidel, kus süstida esimene ettevõtluse pisik, kuid see on pikaajaline protsess. Teine suur kasvulava on nö traditsioonilised ettevõtted ja suured kohalikud tehnoloogiahiiud, kus töötajad tunnevad, et nüüd on aeg oma idu asutada. Aga me vajame selgelt ka välisasutajaid ning ülioluline küsimus on, kuidas me avame piirid ja oma ühiskonna rahvusvahelistele ajudele, kes aitavad siin ehitada uusi ükssarvikuid,“ ütles Ruusalepp.

Kõnelejad rõhutasid, et möödunud aasta oli Eesti idusektori jaoks siiski hea ning idufirmade fookus on täna õiges kohas. „On lõppenud aeg, kui piisas lugude rääkimisest - täna loevad tulemused. Kui võrrelda Eestit Euroopaga, siis sektori aastane kapitali kaasamine liikus tagasi aastasse 2018, Euroopas tagasi aastasse 2016. Samas sektori käive kasvas ja see on olulisem mõõdupuu uue nö normaalsuse järgi kui kaasatud kapital,“ võttis Ruusalepp kokku.

Eesti Äriinglite Assotsatsiooni EstBAN asepresident Mait Sooaru sõnul oli investeeringute kukkumine numbrites dramaatiline, sest investoritele meeldib kui keskkond on ennustatav ja stabiilne. „Vahepealne buum oli liig. Majandus on alati olnud tsükliline ja jääb selliseks. Me oleme jõudnud puhastusfaasi, kus nõrgemad ei jää ellu. Täna on investorite jaoks hea aeg ning saab otsida uusi võimalusi investeerimiseks. Langust võib vaadata dramaatiliselt, kuid laiemalt vaadates on see kindlasti uute võimaluste alguse aeg,“ ütles ta.

Invest Estonia juht Joonas Vänto tõi välja, et Eesti on täna heas kohas ning välisinvestorite jaoks jätkuvalt atraktiivne. „Investorid mõistavad, et praegu on hea aeg vaadata tulevikku. Oli küll suurte pealkirjade aasta, kuid seestpoolt vaadates, ei toimu hetkel midagi eriliselt dramaatilist. Näiteks süvatehnoloogia pakub huvi, välisinvestorid otsivad kontakte ja võimalusi, käivad siin aktiivselt külas ning otsivad õiget kohta ja aega.“

2024. aasta prognoose tehes olid vestlusringis osalejad üksmeelsed, et turbulentsus ilmselt jätkub ning hetkel ei saa kindlalt öelda, et Eesti idusektor on jõudnud stabiliseerumise faasi. „Kindlasti saab mõnede ettevõtete elukaar otsa, kuid ka asutatakse uusi ja kasvatakse olemasolevaid. Uus tõus tuleb, kas just sel aastal, me ei tea. 2023. aasta oli turbulentne ja ilmselt see veel jätkub,“ võttis Mait Sooaru kokku.

Kaidi Ruusalepp aga rõhutas, et kriisid on tervitatavad. „Kui inimestel on piisavalt ebamugav, näiteks on nad saanud koondamisteate, siis see sunnib lahendusi otsima mitte ainult iseendale, vaid üldisemalt probleemidele majanduses ja ühiskonnas. Ma olen kindel, et me näeme uusi iduettevõtteid, tehnoloogiaid ja asutajaid,“ ütles ta.