VIDEO | SEB prognoos: majanduslangus muutub sel aastal selgemini tajutavaks

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori sõnul on Eesti peamiseks murekohaks kaubanduspartnerite ja seega meie ekspordi raske seis. Lootus on, et peatselt potentsiaalselt alanevad intressimäärad annavad aga ehitussektorile põhjamaades tõuke, mis tooks ka meie eksportijatele paremad ajad.

SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul on Euroopa Keskpanga ülesandeks on olnud viimastel aastatel inflatsiooni alandamine ja seda nii, et ka majandus jääks kõrgete intressimäärade keskel ellu.

Kui varem Euroopas ja USAs kardeti, et intressimäärade tõus jahutab majandust liiga kiiresti ja sellega kaasneb suur nõudluse kukkumine (tarbimine, investeerimine väheneb), tööturul hakkab inimesi üle jääma ja sellest koondtulemusena toimub suur majanduslangus, siis SEB esindaja hinnangul on täide minemas just positiivne stsenaarium ehk majanduse pehme maandumine, kus inflatsioonist saadakse jagu ilma suurte negatiivsete tagajärgedeta majandusele ja tööturule.

Riske siiski eksisteerib. Kuigi ootus on, et suuremad keskpangad hakkavad intressimääru allapoole tooma, siis samas ei olda veendunud, et alanenud inflatsioon ka sinna tasemele jääb või võiks hakata tõusma. Seni on ettevõtjad saanud kõrgete intressimääradega hakkama, kuid kui need jäävadki nii kõrgeks, võivad paljud ettevõtjad tagasimaksetega hätta jääda. Samuti on keeruline prognoosida geopoliitilist olukorda, mis on viimasel ajal iga aastaga toonud kaasa uue sõja.

Eesti majandus on languses olnud ametlikult aasta 2022 algusest saati, kuid seni pole see hästi välja paistnud. Põhjus seisneb selles, et alati räägitakse majandusnäitajatest püsihindades ehk sealt on juba maha võetud inflatsiooni mõju. Kui aga rääkida nominaalhindadest, siis selles vaates eelmise aasta III kvartalis Eesti majandus endiselt kasvas. Suure tõenäosusega läks Eesti majandus langusele nominaalhindades eelmise aasta lõpus ja sellega muutub majanduslangus selgemini tajutavaks. Eesti majandus langes Nestori sõnul 2023. aastal 3,4%. Sel aastal prognoosib pank langust 0,5%. Aastal 2025 prognoositakse taas jõulisemat kasvu suuruses 3,5%.

Majanduskliima ühtib õhutemperatuuriga

Nestori sõnul võib Euroopa majandusseisus täheldada, et paremini läheb lõunapoolsel Euroopal, kui arvesse võrra majanduskindlust. Selle all peetakse silmas kui heaks peavad majanduse seisu täna ja tulevikus tarbijad ja ettevõtjad. Lõuna-Euroopa ettevõtjate hinnang majandusele on optimistlikum, Kesk-Euroopas olulisest optimismist rääkida ei saa, kuid olukord pole ka väga hull ning kolmandaks eristuvad kolm riiki: Eesti, Soome, Rootsi, kelle hinnang majanduse osas on väga pessimistlik.

Sellise tendentsi taga on koroonapandeemia lõpp ja intressimäärad. Lõuna-Euroopa majandus on suuresti sõltuv teenussektorist, mis intressimääradest niivõrd palju pihta ei ole saanud. Küll aga toodetakse põhjalpool rohkem ja eksporditakse enam ning intressimäärade mõju on suurem, näiteks on need peatanud asjade ostmist ja ettevõtete investeeringuid. Pihta on saanud töötlev tööstus ja ehitussektor. Koroonapandeemia tõi kaasa just tarbimise ja nende Põhja-Euroopas toodetud toodete soetamise, kuid eelmisel aastal mindi hoopis lõuna-Euroopasse puhkusereisile ja see on kandnud ka neid riike.

Laenumaksjaid painab enim küsimus seoses euriboriga. Inflatsioon on nüüdseks tulnud alla ning on tekkinud usk, et Euroopa Keskpank hakkab intresse langetama. Euribor korreleerub hästi Euroopa Keskpanga hoiuseintressimääraga, mis täna on 4%, kuid SEB prognoosi kohaselt hakatakse seda langetama selle aasta märtsis, esialgu 0,25% võrra. Aasta lõpuks võiks hoiuseintressimäär jõuda 3%-ni, aastal 2025 2%-ni.

Kaubanduspartneritel seis kehv

Suurim murekoht Eestile on keeruline olukord eksportijatele. Nestori sõnul Eesti kaubanduspartnerite majandused 2024. aastal ei kasva. Kui euroala keskmiseks majanduskasvuks prognoositakse 0,5%, siis Saksamaa majanduskasvu suuruseks oodatakse 0% ning Rootsis ja Soomes prognoositakse lausa vastavalt 0,1% ning 0,2%-list langust.

Eksport langes mullu 8% võrra ning selleks aastaks prognoosib pank 1%-list langust. Enim langeb kaupade eksport, teenuste eksport, mis on seni seisnud IT-sektori najal, suureneb. Jõulist ekspordi taastumist oodatakse aastaks 2025 ja seda ekspordikasvuks prognoosib ekspert püsihindades 5%.

Töötleva tööstuse seis on majanduse seisukohalt samuti oluline, sest tegemist on Eesti majanduse suurima sektoriga, moodustades SKP-st 15% ning olles riigi suurim tööandja, pakkudes tööd 18%-le inimestest. Tööstus toodab täna umbes sama palju kaupa kui 2017. aasta lõpus. Ressursse ning inimesi on üle, kuid pikalt jõude tööl inimesi hoida ei suudeta ning lähikuudel koondamised jätkuvad.

Jaekaubanduse tagasilöögiga tullakse toime

Aastal 2021-2022 kasvasid jaekaubanduse müügimahud väga kiirelt. „Jõudsime tasemele, kuhu ei oleks pidanud jõudma,“ märkis Nestor. Nüüd on kiire kasv asendunud langusega ja jaekaubanduse müügimahud meenutavad pigem 2021. aasta algust. Sellegipoolest on Nestori sõnul sisemajanduse jaekaubanduse tagasilöök võrreldes töötleva tööstusega pigem ajutine ning tullakse toime.

Mullu langes eratarbimine pea 2% ning sel aastal jääb prognoosi kohaselt see samale tasemele. Tööjõuturu halvenemine võib seda küll mõjutada negatiivselt, kuid aasta teises pooles võiks hakata tarbijakindlus paranema ning samuti on alanemas inflatsioon, mis on piduranud inimeste võimekust säästa ja tarbida. Eratarbimine võiks panga hinnangul 2025. aastal jõuab see umbes 3% juurde.

Eestis oli hinnakasv viimastel aastatel kiirem kui euroala keskmine ja püsib ka täna kõrgemal, kuid siin võib viidata sel aastal kehtima hakanud käibemaksumäärale. Ekspertide hinnangul on kiire hinnakasvu periood lõppenud ning arvatakse, et see ei naase. Eelmine aasta oli keskmiseks hinnakasvuks 9%, sel aastal prognoosib pank selle suuruseks 3,8%. Järgmise aasta keskmise inflatsiooni suuruseks Eestis prognoositakse 2,5%.

Töötusemäär kasvab

Nestori sõnul ei ole koondamised võtnud suuri mõõtmeid, kuid töötus lähikuudel hakkab suurenema. Töökohti on kadumas töötlevas tööstuses ja enim põhjamaadesse eksportinud firmad. Hõive on alanenud ka ehitussektoris ja logistika- ning transpordisektoris. Kui suure majanduskriisi ajal ulatus töötus 20%-ni, siis sel aastal midagi taolist siiski oodata ei ole. Eesti tööhõive on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Järgmise aasta töötusemääraks prognoosib pank 7,5%, sel aastal oli selleks 8,7%. Aastal 2023 oli töötusemääraks 6,7%. „Tõenäoliselt jõuame üsna pea selle olukorrani, mis valitses meil enne praeguseid majandushädasid, kus tööandjate jaoks töötajate kättesaamine tööturul oli üks peamisi probleeme, mis nende äri takistas,“ lisas Nestor.

Teisalt ei ole kiire palgakasv kuskile kadunud. Mullu oli palgakasv üle 11%. Sel aastal prognoosib SEB palgakasvuks 6,5%, järgmisel aastal 6%.