Kokkuleppe eesmärk on võidelda pettuste vastu ning kaitsta ELi kodanikke ja finantssüsteemi terrorirühmituste ja organiseeritud kuritegelike rühmituste rahastamise eest.

„Sellega tagatakse, et petturitele, organiseeritud kuritegevusele ja terroristidele ei jää ruumi oma tulude seadustamiseks finantssüsteemi kaudu,“ ütles Belgia rahandusminister Vincent Van Peteghem.

Muude meetmete hulgas sunnib kokkulepe luksuskaupade müüjaid, jalgpalliklubisid ja mõningaid krüptovaluutasektori asutusi tegema oma klientide suhtes hoolsuskontrolli.

Samuti kehtestatakse kogu ELis sularahatehingutele 10 000 euro suurune piirmäär ning võimaldatakse teatavatele ajakirjanikele ja korruptsioonivastastele võitlejatele juurdepääs tegelike tulusaajate registrile. Registris oleksid loetletud ettevõtete tegelikud omanikud, kui neile kuulub üle 25% ettevõtte aktsiatest.

„Meie arvates on see väga hea samm edasi,“ ütles Transparency Internationali poliitikaanalüütik Maíra Martini Euractivile.

Martini kiitis ka asjaolu, et paljud sätted tulevad pigem uute ELi määruste kui direktiivide kujul, mis tähendab, et liikmesriikidele ei anta eeskirjade ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse mingit kaalutlusõigust.

„See aitab tagada ühtsema lähenemisviisi rahapesu suhtes kogu liidus,“ ütles ta. „See on kindlasti ainult positiivne.“

Läbirääkimistel osalenud paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei tšehhi parlamendiliige Luděk Niedermayer ütles, et sellega suletakse hulk olemasolevaid lünki, mis teevad rahapesu tegijatele elu liiga lihtsaks.