Kas tööstusel on valikut?

Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energia- või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.

Soojamajanduses oleme küll jõudnud sinnamaale, et lõviosa meie linnade ja alevite soojusvajadusest kaetakse biomassiga. Hakkepuit, kui seda õigetes seadmetes ja õigesti põletada, on väga hea kütus ning sel on palju häid külgi. Üks väheseid miinuseid hakkekatlamajade puhul on investeeringu suurus. Õiged seadmed õigesti põletamiseks on kallid ja võtavad ka palju ruumi.

Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.

Kas neil on üldse valikut?

Tegelikult on nende parimaks valikuks pellet. Pelletil on küll maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad, ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelletit eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, pelleti kasutamisest tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud – pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.

Toodetakse nii suure võimsusega veekatlaid, pelletitel töötavaid aurukatlaid kui ka kuuma õhu puhureid. Mispärast on sellised muutused toimunud? Eelkõige on selle põhjuseks viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergia hindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.

Pelletikütte eelised

• Kohalik kütus. Kogu selle tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse

• Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud

• Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed

• CO₂-neutraalne – pelletite põlemisel tekkiv süsihappegaas on eelnevalt nende puude poolt seotud

• Hästi automatiseeritav. Nii transport kui ka hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitööd

• Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid

• Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus

• Investeering pelletitega töötavatesse seadmetesse on oluliselt (kordades) väiksem kui sama võimsusega hakkepuidul töötavatesse seadmetesse

• Pelletitel töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkel töötavatest

• Pelletihoidla on kompaktne ja soodne

• Pelleteid on võimalik varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru

Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ja pole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata – www.pelltech.eu.