Eesti majandus on juba kaks aastat languses ja üldine kindlustunne ei näita veel paranemise märke. Küll aga pakuvad majapidamistele ja ettevõtetele leevendust taanduv inflatsioon ning langevad turuintressimäärad. Kuigi töötute arv suureneb ja hõive väheneb, on tööturg pikaleveninud majanduslanguses veel üsna vähe kannatada saanud.

  • Milline on välisnõudluse väljavaade selleks ja järgmiseks aastaks?

  • Millal pöördub Eesti majandus kasvule?

  • Kui suureks tõuseb tööpuudus?

  • Kas inflatsiooni aeglustumine jätkub?

  • Millal hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid langetama?

Euroala majandus on nõrk

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul jääb Euroala majandus ka lähiajal nõrgaks. Euroala inflatsioon on liikunud allapoole enamikes riikides, mis on toonud kaasa prognoosi, et keskpangad hakkavad intressimäärasid langetama. „Meie prognoos on, et Euroopa keskpank hakkab intressimäärasid langetama aprillis,“ sõnas Mertsina.

Euribor langes kiiresti kuni selle aasta alguseni, nüüd on hakanud tasapisi ülespoole liikuma. Põhjuseks on kriis Punasel merel, selgitas Metrsina. Ta lisas, et Hiinast konteinervedude hinnad on tõusnud, kuid see pole sama, mis 2021. aasta teises pooles. Läti majandus oli eelmisel aastal kerges languses, Leedu majandusel on paremini läinud. Swedbank prognoosib neile kasvu paranemist.

Eesti majanduse maht vähenes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga aastases võrdluses 3,5%. Üle poole tollasest majanduslangusest tuli energiatootmisest ja veondusest. Nõrgenev välisnõudlus suurendas ekspordi langust.

Tugevama löögi sai kaupade eksport koos töötleva tööstusega, millel on olnud väga oluline negatiivne mõju majandusele. Töötleva tööstuse toodang on langenud viie aasta taguse tasemeni. Tootmissisendite impordi tugev langus näitab, et vähemalt lähiajal veel toomismahud ja kaupade eksport vähenevad, mistõttu on tööstusettevõtete ootused lähikuude eksportvõimaluste kohta pessimistlikud.

Tähtajaliste hoiuste osakaal on eelmisel aastal järsult tõusnud, mis võib pidurdada lähiajal tarbimise taastumist. Võrreldes 2022. aasta juuniga on 70% Swedbanki klientidel eluasemelaenu tagasimaksed suurenenud kuni 100 eurot, 8%-l on suurenenud üle 200 euro. Euribor mõjutab umbes veerandit majapidamistest.

Ostujõud on paranenud, palgakasv aeglustub

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik sõnas, et järgmiseks kaheks aastaks ei ole oodata energiahindade kallinemist. Ta lisas, et toiduainete hinnad on siiani alanenud suhteliselt vähe, viimastel kuudel 3% võrra. Kõige vähem on alanenud toiduhinnad poodides. Eestis on kallinenud toiduhinnad rohkem kui Põhjamaades. Eesti toiduhinnad on jõudnud järele Soome hinnatasemega.

Selleks aastaks prognoosib Swedbank umbes 4% hinnatõusu, millest poole moodustavad erinevad maksud. Järgmiseks aastaks on oodata ligi 3% hinnatõusu. Elmik tõi välja, et ostujõud on hakanud paranema. 2025. aasta alguses peaks keskmise palga saaja ostujõud paranema veelgi. Keskmine netopalk tõuseb 2025. aastal kiiresti tänu maksuküüru kaotamisele.

Tööturg on pikaleveninud majanduslanguses püsinud võrdlemisi tugevana. Elmik selgitas, et eelmisel aastal suurenes hõivatute arv, töötuse määr tõusis mõõdukalt ja palgakasv oli tugev. Majandussektorite kindlustunne on aga tugevasti halvenenud. Tööhõive ei ole majanduslangusele piisavalt reageerinud, mistõttu on tööjõu tootlikkus kahanenud püsivhindades enam kui viis aastat tagasi.

Olukorras, kus vähene nõudlus pidurdab veel vähemalt aasta esimesel poolel majandustegevust, võivad ettevõtted alakoormatud tööjõudu koondada, märkis Elmik. Eelmisel aastal oli töötusemäär 6,5%, panga prognoosi järgi tõuseb see sel aastal keskmiselt 8,1%-ni. Järgmiseks aastaks prognoositud majanduskasvu taastumine peaks tööpuuduse vähendama 6,9%-ni.

Eelmisel kahel aastal oli keskmine palgakasv kahekohaline, sel aastal tuleb ettevõtetel tööjõukulude kasvu oluliselt piirata. Palga nominaalkasv aeglustub, kuid Swedbanki hinnangul jääb see vähemalt lähiaastatel tugevaks. „Meie prognoosi järgi kasvavad palgad sel aastal keskmiselt 7,3% ja järgmisel aastal 6,9%. Koos inflatsiooni aeglustumisega pöördus reaalpalk juba möödunud aasta keskel kasvule.“ Majanduselu paranemist prognoositakse 2025. aastaks.