Grupi tegevustulud ulatusid 356,0 miljoni euroni (2022. aastal 206,9 miljoni euroni) ning tegevuskulud 78,4 miljoni euroni (2022. aastal 69,1 miljoni euroni). Eeldatavaid neto krediidikahjumeid vähendas Grupp 3,1 miljoni euro ulatuses (2022. aastal vähendati 0,1 miljonit eurot).
Kehtestatud lõivusid kriisilahendusfondi arvestati 1,9 miljonit eurot (2022. aastal 2,2 miljonit eurot). Tulumaksu arvestati 47,1 miljonit eurot (2022. aastal 19,8 miljonit eurot). Grupp maksis 2023. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 64,5 miljonit eurot erinevaid makse.
SEB finantseeris eelmisel aastal 1,3 miljardi euro väärtuses ettevõtete ning 555 miljoni euro väärtuses eraklientide uusi projekte. SEB laenuportfell kasvas eelmisel aastal 3,1 protsenti. Kokku finantseeris SEB eelmisel aastal ligi 7000 ettevõtte äriplaani ja aitas soetada peaaegu 3700 uut kodu.
Kui 2022. aastal kasvasid ettevõtete hoiused SEB-s veel 13,2 protsenti, siis eelmisel aastal vähenesid need 2,2 protsenti, mis on märk, et ettevõtetel on tulnud igapäevategevuses kasutada sääste. Eraisikute hoiused kasvasid pangas 1,2 protsenti, mis on enam kui 2022. aasta 0,5-protsendiline kasv. Seega on eraisikute säästuvõime aastaga pisut paranenud. Aasta lõpuks oli tähtajalisel hoiusel 28 protsenti klientide likviidsetest vahenditest, sealhulgas 34 protsenti eraklientide deposiitidest.
SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB üksuste tulemust Eestis järgmiselt:
„SEB majandustulemusi mõjutas 2023. aastal enim baasintresside ehk raha hinna kiire kallinemine. Ühelt poolt kergitas see klientide laenumaksete suurust, kuid teisalt võimaldas tõsta hoiuste intresse. Kui 2022. aastal teenisid SEB kliendid tähtajalistelt hoiustelt 3,24 miljonit eurot, siis 2023. aastal oli see summa juba 57,3 miljonit eurot. Seoses raha hinna kerkimisega pidasime õigeks maksta taas asjakohast intressi kõigile eraklientide pangasäästudele - oleme hetkel ainus pank Eestis, kelle kõik erakliendid teenivad arvelduskontolt seadusega nõutud miinimumist suuremat tulu.“
