Paavo Truu: viis soovitust uue majanduskasvu ootuses

Kuigi analüütikud prognoosivad 2024. aastaks majanduslanguse jätkumist, näitavad mitu märki, et majandust jahutav kõrgete intresside ajajärk hakkab lõppema. Coop Panga finantsjuht Paavo Truu annab viis soovitust, mida Eesti inimesed ja ettevõtted võiks 2024. aastal oma tegevusi planeerides silmas pidada.

Euroopa Keskpank eurotsoonis ja teiste riikide keskpangad igaüks oma koduriigis on peaaegu kaks aastat võidelnud erakordselt kiire inflatsiooniga. Seda on tehtud põhiliselt intressimäärade tõstmise abil, mis on omakorda pannud raskesse olukorda nii eraisikud kui ettevõtted, kellel on laenud, millelt tuleb maksta varasemast oluliselt kõrgemat intressi. Samuti on intresside tõus tugevalt vähendanud nõudlust ja jahutanud majandust kuni majanduslanguseni. Praeguseks on need meetmed hakanud endaga ka soovitud tagajärgi kaasa tooma ja inflatsioon on tasapisi taandumas nii Euroopas kui ka teistel turgudel.

Selle põhjal julgen prognoosida, et alanud on suur intresside kukkumise aasta, mis on lootustandev uudis laenuvõtjatele, julgustav signaal ettevõtjatele ja samas ka meeldetuletus hoiustajatele, et praegu on veel võimalus hoiuseid avada ja neilt arvestatavat tulu teenida. Toon välja viis soovitust, mida 2024. aastal silmas pidada.

1. Olgem optimistlikud

Nii Euroopa Keskpanga kui ka USA Keskpanga Fed-i juhid üritavad oma avalike sõnavõttudega jahutada turgude ootust, et intressid käesoleval, 2024. aastal kiiresti langema hakkavad. Paraku turuosalised neid hurjutusi väga ei usu. Ootus intresside langemisest on läbi euribori languse jõudnud juba ka ettevõtete ja eraisikuteni, näiteks 6 kuu euribor on oktoobri alguse tipust langenud praeguseks juba ligi 0,3 protsendipunkti.

Seda ootust näitavad ka rahaturgude tulevikutehingud ja pikema perioodi intresside fikseerimise tariifid. Turuosalised usuvad pigem seda, et 6 kuu euribor jõuab 6 kuu pärast juba tasemele 3,1% ja 12 kuu pärast tasemele 2,5%.

Viimased aastad on olnud rasked ja kindlasti hakkab nii ettevõtjates kui tarbijates võimust võtma tüdimus ja lootusetus. Signaalid rahaturgudelt süstivad siiski meisse usku ja jõudu, et vastu pidada ja optimistlikuma käitumisega pöörata langus tõusuks.

2. Kasuta kõrge intressikeskkonna plusse (kuniks neid on)

Praeguseks on langusele pööranud ka tähtajaliste hoiuste intressid. Pikemate tähtaegadega hoiused on juba praegu intresside edasise languse ootuses hinnastatud odavamalt kui lühemad. Ka hoiuse intresside langus ei ole veel kaugeltki lõppenud ja üsna varsti tunduvad meile 2023. aastal pakutud 4–5% hoiuste intressid ulmelise minevikuna. Täna on siiski veel võimalik leida väga häid võimalusi raha pankadesse tähtajalisele hoiusele paigutamiseks ja seda tasub teha. Võlakirjaturgudel on juba toimunud intresside languse ootus hindadesse sisse arvestatud, mistõttu pikaajaliste võlakirjade ostmise parim hetk on pigem möödas.

3. Eraisikutele: säästa intressilangusest vabanevat raha

Kõik laenuvõtjad tunnevad kõrge intressikeskkonna mõju. Suuremad laenumaksed panid eelmisel aastal paljusid kliente oma igapäevakulutusi üle vaatama. Kui nüüd euribor langeb, toob see kaasa leevendust laenumaksetes. Võimalusel soovitan laenumaksetelt vabanevat raha mitte kohe kulutama tõtata, vaid luua (või taastada) selle arvelt elementaarne rahaline puhver. Selleks võib suunata vaba raha näiteks säästukontole, tähtajalisele hoiusele või kolmandasse pensionisambasse. See aitab tagada kindlustunde tuleviku suhtes olukorras, kus töötuse numbrid võivad veel ülespoole liikuda.

4. Hoia oma tööandjat ja töökohta

On muljetavaldav, et viimaste aastate muutuste keerises on tööturg seni püsinud pigem heas seisus ja töötus mõõdukas nii Eestis kui ka laiemalt eurotsoonis ja USA-s. Samas on selge, et kui majandust jätkuvalt kõrgete intressidega jahutatakse, ei saa nii hea tööturu seisukord enam pikalt püsida. Kuigi intresside langus on juba alanud, siis tööturul pinge kindlasti alles kasvab, sest majanduses on sees tugev inerts. Selge on ka see, et kui mõni ettevõte suletakse ja töökohad kaovad, siis nende uuesti loomine ei toimu ka kriis möödumise järel kiiresti.

Seetõttu võiks iga töötaja praegu pingutada selle nimel, et hoiab oma töökohast kinni ning ei survesta oma tööandjat ebarealistliku palgakasvu sooviga. Võimalik, et nii mõnelgi töötajal tuleb tänavu töökoha säilimise nimel leppida ka kerge töötasu langusega, sest müügid on kukkunud sedavõrd jõuliselt, et tööandjatel lihtsalt ei pruugigi olla raha, millest senist palka maksta.

Kui töötajatel ja tööandjatel õnnestub sellistes olukordades olla vastastikku paindlik, siis leitakse kriisi möödumisel võimalus ka parematel tingimustel koostööd jätkata. . Seda on Eesti ühiskond ka eelmistes kriisides – näiteks 2008–2009 kriis ja Covidi kriis – näidanud, et nii ettevõtete kui tööturu paindlikkus on taganud kriisi järel kiire taastumise. See on suur trump võrreldes vana Euroopa kivistunud tööjõuturgude ja ametiühingutega. Kasutagem seda trumpi ettevõtjate ja töötajate koostöös targasti.

5. Ettevõtjale: pühi tolm sahtlis seisvalt äriplaanilt

Viimastel aastatel on tuntavalt vähenenud ettevõtjate optimism ja investeerimisjulgus. See on olnud väga mõistlik ja põhjendatud. Nähes aasta perspektiivis ette intresside langetamist ja sellega koos majanduse elavnemist, on paras aeg hakata planeerima uusi projekte, mis on vahepeal sahtlis oma aega oodanud. Ka uue äri või investeeringu käivitamine võtab aega ja õigel ajal startides võib konkurentide ees saada eelise.

Pankurid on üldiselt keskmisest ettevaatlikumad, aga Coop Pangas me usume, et rumalaid investeerimisotsuseid tehakse pigem buumi-aegadel. Nüüd, kus oleme järjekordsest kriisist pigem väljumas, oleme me valmis panustama Eesti majanduskasvu. Tugevalt kapitaliseeritud pangana saame olla uue majanduskasvu väetiseks, seemned külvata ja maa harida tuleb aga ettevõtjatel. Kodumaise pangana otsime aktiivselt uusi finantseerimisvõimalusi, tahame rahastada äriprojekte, mis aitavad Eesti majanduse taas tõusule.

Majandussurutis pole siiski veel läbi

Selleks, et suured muutused tervelt ja tulemuslikult üle elada, nõuab kõigi ühist pingutust. Esmalt on oluline, et oma otsustega majandusele suurimat mõju omav Euroopa Keskpank ei pingutaks majanduse jahutamisega üle ning avaks hapnikukraanid õigel ajal ja mõõdukalt. Teisalt on oluline ka ettevõtjate panus, kellele lähimad kvartalid paistavad ilmselt pigem hallides toonides. Ent samas on intressid pööranud langusele ja see langus tuleb ilmselt pigem kiire, loob äridele head eeldused, et taas välja võtta oma investeeringute plaanid, mis vahepeal sahtlisse pandi, ja asuda neid ellu viima. Kolmandaks on tähtis, et suurte muutuste kaalu ja oma panust nendes mõistaksid ka kõik eraisikud, kes saavad praegu omalt poolt aidata kaasa töökohtade säilimisele, et uus start oleks meile kõigile kergem.