Võrklaev: 1,9 miljardit investeeringuid ja investeeringutoetusi vajab kiirelt ning targalt majandusse viimist

Rahandusminister Mart Võrklaev andis täna valitsusele ülevaate majanduse olukorrast, fiskaalpoliitilistest vajadustest ning investeeringute ja välistoetuste rakendamise edenemisest.

„Hetkeolukord majanduses on keeruline eksporditurgude nõrkuse, seniste ida-suunaliste ärimudelite äralangemise ning viimase kahe aasta jooksul järsult tõusnud hinnataseme tõttu. Seetõttu on oluline hoida riigipoolset nõudlust erasektorile ning täiemahuliselt realiseerida 2024. aastaks plaanitud investeeringud ja investeeringutoetused, samuti rakendada kiirendatult ja eesmärgipäraselt välistoetusi,“ selgitas rahandusminister.

Ta lisas, et majanduse elavdamiseks täiendava fiskaalpoliitilise stiimuli nagu positiivse või negatiivse 2024. aasta lisaeelarve järele hetkel vajadust pole, sest selleks aastaks planeeritud kulud stimuleerivad samuti majandust. „Täiendavate lisategevuste asemel on oluline esmalt keskenduda sellele, et me suudaks olemasoleva raha täielikult majandusse suunata. Selle nimel tuleb pingutada, sest varasemalt on näha olnud, et ettenähtud raha ei suudeta täiemahuliselt ära kasutada.“

2024. aasta riigieelarves on investeeringute kogumaht 817 miljonit, kus suurima osakaaluga on kinnisvara kaitseinvesteeringud. Investeeringutoetusi on planeeritud kogumahus 1,1 miljardit eurot, sealhulgas riigieelarvelistest vahenditest 68,7 miljonit eurot ja välisvahenditest 1 miljard eurot, millele lisandub kaasfinantseering 31 miljonit eurot.

Välisvahendite rakendamisel on üldine edenemine hea. Praeguse seisuga on lõpetamisel Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 periood, kus Eestile on üle kantud kogu toetusmaht 3,7 miljardit ning viimased väljamaksed toetuse saajatele on veel tegemisel kuni märtsi lõpuni. Praeguse prognoosi kohaselt saab laekunud toetusest välja makstud 99,1%, ülejääki saame kasutada perioodi sulgemisega seotud kuludeks.

Samal ajal on hoo üles saanud 2021-2027 rahastamisperiood mahuga 3,37 miljardit, kus hetkel on ringlusse laskmisel juba 2,7 miljardit eurot ning toetusotsuseid ja lepinguid on tehtud sellest 1,3 miljardi euro ulatuses. Oluline on ka ülejäänud toetus kiirelt kasutusse anda, et majandust turgutada.

Lisaks eelnevale on käimas Ida-Virumaale suunatud Õiglase ülemineku fondi rakendamine, mis toob piirkonda 340 miljonit toetusraha. Hetkel on sellest ringlusesse minemas 306,95 miljonit eurot (ehk u 90% ÕÜF kogumahust) ning projekte valitud ja lepinguid sõlmitud 95,57 miljonit euro ulatuses. Kõigis käivitatud meetmetes on tegevused alanud ning voorud on avatud. Kohustustega on kaetud 95,57 miljonit eurot, millest ettevõtlusmeetmetes võetud kohustused moodustavad umbes kolmandiku. Suurinvesteeringu meetmest on toetust saanud 5 projekti kogumahus 27,5 miljonit eurot, tänu millele on plaan luua Ida-Virumaale juurde üle 400 töökoha.

Õiglase ülemineku kava tuleb ellu viia suuresti 2026. aasta lõpuks. Rahandusministeerium on käesoleva aasta esimeses pooles tegemas põhjalikku sissevaadet olemasolevate meetmete edenemisse, võimalikesse riskidesse ning vajalikesse muudatustesse, mis tagaksid fondi täiemahulise realiseerimise Ida-Virumaal tänastes keerulistes oludes. Õiglase ülemineku kava võimalikud muudatusettepanekud formuleeritakse koostöös juhtkomisjoniga kevadel ning alustatakse seejärel läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga.

Paralleelselt on rakendamisel ka Taastekava, mille kogumaht on 953 184 800 eurot, sellest on tänaseks 383 miljonit Eestile laekunud. Eeldatavasti aprilli alguseks makstakse Eestile välja kokku pool kogu RRF toetusmahust 47 saavutatud tulemuse eest. 2026. aasta kevadeks jääb saavutada veel 86 tulemust nii rohereformide, digiinvesteeringute, aga ka transpordi, energeetika ning tervishoiu- ja sotsiaalkaitse valdkonnas.