Euroopa Komisjon tegi Eestile direktiivide mittetäitmise kohta ettekirjutusi

Euroopa Komisjon tegi täna mitu rikkumisotsust, sest liikmesriigid ei ole teatanud ELi direktiivide riiklikku õigusesse ülevõtmise meetmetest. Nende hulka kuulub ka Eesti.

Komisjon saadab ametliku kirja 26 liikmesriigile, kes ei ole veel teatanud 11 ELi direktiivi täielikust ülevõtmisest justiitsküsimuste, siseturu ja VKEde, maksunduse ja tolli, tervishoiu, kliima, siseasjade ja finantsteenuste valdkonnas. Liikmesriikidel on nüüd ametlikele kirjadele vastamiseks ja ülevõtmise lõpuleviimiseks aega kaks kuud. Vastasel korral võib komisjon otsustada esitada põhjendatud arvamuse ning alustada rikkumismenetlust.

Rikkumisest teatajate kaitse: direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta

Direktiiviga (EL) 2019/1937 on ette nähtud liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kõik erasektori juriidilised isikud, kellel on 50 või enam töötajat, loovad asutuses teatamisvõimalused. See säte tuli üle võtta 17. detsembriks 2021.

Keskmise suurusega ettevõtete puhul (50–249 töötajat) oli liikmesriikidel ELi eeskirjade ülevõtmiseks aega veel kaks aastat. Seni ei ole Eesti ja Poola teatanud ühestki direktiivi ülevõtmise meetmest ning 15. veebruaril 2023 otsustas komisjon kaevata Eesti ja Poola Euroopa Kohtusse. Peale selle ei ole kumbki liikmesriik teatanud ka keskmise suurusega ettevõtjatega seotud riiklikest meetmetest.

Äriühingute maksustamine: 15%-lise tegeliku maksustamise miinimummäära kehtestamine ELi liikmesriikides tegutsevatele hargmaistele ettevõtjatele

Direktiiviga (EL) 2022/2523, mis jõustus 1. jaanuaril 2024, kehtestati ELi liikmesriikides tegutsevatele hargmaistele ettevõtjatele tegeliku maksustamise miinimummäär 15 %. Direktiiv suurendab ELis ja kogu maailmas maksualast õiglust ja stabiilsust ning vähendab ettevõtjate motivatsiooni viia kasum üle madala maksumääraga riikidesse. Komisjon saadab täna ametliku kirja Eestile, Kreekale, Hispaaniale, Küprosele, Lätile, Leedule, Maltale, Poolale ja Portugalile, kuna nad ei ole tähtajaks (31. detsember 2023) teatanud direktiivi ülevõtmise riiklikest meetmetest.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem: liikmesriigid peavad üle võtma kokkulepitud eeskirjad ELi heitkogustega kauplemise tugevdamiseks ja laiendamiseks

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi (EL)2023/959 ja lennundussektori heite-eeskirjad (direktiiv (EL) 2023/958) läbivaatamine jõustusid 2023. aasta mais. Muudatustega tugevdatakse kehtivaid eeskirju, laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi meretranspordile ja rakendatakse CO₂-heite maksustamist uutes majandussektorites.

Uute eeskirjadega luuakse ka kliimameetmete sotsiaalfond, mida rahastatakse HKSi tuludest, et tagada õiglane üleminek kõigi jaoks. Praeguseks ei ole 26 liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi) teatanud direktiivi (EL) 2023/958 ja direktiivi (EL) 2023/959 uute sätete täielikust ülevõtmisest riiklikku õigusesse 31. detsembril 2023 möödunud tähtajaks.

Seaduslik ränne: uued eeskirjad kõrgelt kvalifitseeritud töötajate meelitamiseks ELi

Direktiiviga (EL) 2021/1883 kehtestatakse riiki sisenemise ja seal elamise tingimused kolmandate riikide kõrge kvalifikatsiooniga kodanikele, kes tulevad elama ja tööle ELis. Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate saamiseks ELi kehtestati eeskirjad, mis hõlmavad paindlikumaid vastuvõtutingimusi, suuremaid õigusi ning võimalust lihtsamalt töötada ja liikuda ELi eri liikmesriikides. Komisjon saadab ametlikud kirjad Belgiale, Bulgaariale, Eestile, Hispaaniale, Prantsusmaale, Horvaatiale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Madalmaadele, Poolale, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele ja Rootsile, sest nad ei ole teatanud direktiivi ülevõtmise riiklikest meetmetest komisjonile tähtajaks, mis oli 18. november 2023.

Liikluskindlustuse direktiiv: kannatanute kaitse kindlustusandja maksejõuetuse korral

Direktiivi (EL) 2021/2118 eesmärk on tugevdada liiklusõnnetuste ohvrite kaitset kogu ELis. Selleks täpsustatakse kaitse ulatust, lihtsustatakse kohustusliku liikluskindlustuse kontrollimist ja kehtestatakse mehhanism kannatanutele hüvitise maksmiseks vastutava kindlustusandja maksejõuetuse korral. Liikmesriigid pidid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud sätted vastu võtma 23. detsembriks 2023. Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Luksemburg, Läti, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome ei ole 23. detsembriks 2023 komisjonile teatanud direktiivi täielikust ülevõtmisest.

Krediidihaldajate ja krediidiostjate direktiiv: lepingu läbipaistvuse ja tarbijakaitse tagamine

Direktiiviga (EL) 2021/2167 luuakse hästi toimiv ELi viivislaenude järelturg, kehtestades krediidiostjatele ja krediidihaldajatele tegevusloa andmise ja nende järelevalve eeskirjad ning ühtlustatud kriteeriumid, mis võimaldavad krediidihaldajatel viivislaene piiriüleselt turustada. Viivislaenude direktiivis on sätestatud kaitsemeetmed tarbijakaitse tugevdamiseks. Sellega tagatakse, et krediidiandja õiguste üleminek ei muuda algset lepingulist kohustust poolte vahel ning et tarbijad saavad tugineda laenu ostja suhtes samasugusele kaitsele, millele nad oleksid võinud tugineda algse võlausaldaja puhul.

Direktiiviga kehtestatakse tarbijate kaitseks ka muid meetmeid, nagu krediidilepingu refinantseerimine, võla osamaksete tasumise edasilükkamine, intressimäära muutmine või osaline kustutamine. Liikmesriigid pidid viivislaenude direktiivi riiklikku õigusesse ülevõtmise meetmed vastu võtma ja avaldama 29. detsembriks 2023. Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome ei ole nende artiklite täielikust ülevõtmisest nõutud tähtajaks teatanud.