Ekspert: Eesti vajab tunnustatud raamatupidajate avalikku registrit ja EMTA ametnike litsentsimist

Lätis jõustusid raamatupidamise seaduse muudatused, mis näevad ette raamatupidajate litsentsimise välisteenuste osutamiseks. Läti riigi tuluteenistus (LRT) väljastab litsentsi välisteenuste raamatupidajale, pikendab selle kehtivust, peatab, tühistab ja kontrollib vabakutseliste raamatupidajate tegevust. Vabakutselise raamatupidaja tegevusluba väljastatakse viieks aastaks, teemat selgitab Albiorix OÜ prokurist Aleksandra Hlebnikova-Klink.

Välisraamatupidamisteenuse raamatupidaja on Läti seadusandluse kohaselt isik, kes ettevõttega sõlmitud kirjaliku kokkuleppe (v.a tööleping) alusel kohustub osutama kliendile raamatupidamisteenust. Vastavalt sellele peab tema kvalifikatsioon vastama vähemalt nõutava tasemega kutsekvalifikatsioonile, mida kinnitab vastav diplom või haridustunnistus raamatupidamise, majanduse, juhtimise või rahanduse valdkonnas.

Raamatupidajad, kes on saanud riiklikul tasemel välismaale raamatupidamisteenuse osutamise loa, kantakse nt Lätis litsentsitud raamatupidajate registrisse, mis on avalikult kättesaadav Läti riigi tuluteenistuse veebilehel. Samasuguse tunnustatud raamatupidajate registri loomist kaalub Läti eeskujul ka Eesti Raamatupidajate Kogu, et see peagi Riigikogule esitada. Eestis ei ole seni veel kehtestatud kohustust, mille kohaselt peavad kõik raamatupidamisteenust osutavad füüsilised või juriidilised isikud omama vastavat tegevusluba.

Seadusemuudatused näevad ette, et naaberriigi tuluteenistus peab pidama avalikku vabakutseliste raamatupidajate registrit, mis annab teenuse saajatele võimaluse kontrollida vastava isiku õigust osutada klientidele raamatupidamisteenust. Raamatupidajad (juriidilised ja füüsilised isikud), kes on saanud raamatupidamisteenuse osutamise loa, kantakse klientidele teenuseid osutavate litsentsitud raamatupidajate registrisse, mis on avalikult kättesaadav Läti riigi tuluteenistuse veebilehel. Samasuguse tunnustatud raamatupidajate registri loomist kaalub Läti eeskujul ka Eesti Raamatupidajate Kogu, et see Riigikogule esitada.

Eestis ei ole veel kehtestatud kohustust, mille kohaselt peavad kõik raamatupidamisteenust osutavad füüsilised või juriidilised isikud omama vastavat tegevusluba. Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) algatas 2020. aastal raamatupidamisteenuste toimkonna eestvedamisel raamatupidamisettevõtete tunnustamise. „ERK tunnustatud raamatupidamisettevõte“ on sisuliselt kvaliteedimärk, mis rõhutab konkreetse raamatupidamisteenuse pakkuja professionaalsust ja usaldusväärsust.

Raamatupidamise kutsestandardid ja tasemed on Eestis olemas, aga üldpilt poolik

Muu hulgas korraldab Eesti Raamatupidajate Kogu kaks korda aastas raamatupidajate kutseeksameid. Tööandja kindlustunde suurendamiseks ja ühtsete hindamisreeglite kehtestamiseks on loodud raamatupidamise kutsestandardid, mille alusel saab oma kvalifikatsioonitaset tõestada. Igale endast lugupidavale raamatupidajale on oluline, et teda peetakse professionaaliks mitte ainult haridusasutuse diplomi ja muljetavaldava elulookirjelduse, vaid ka kutsetunnistuse põhjal. Raamatupidamise kutsevaldkonnas on hetkel kolm kehtivat kutsestandardit: raamatupidaja, tase 5; vanemraamatupidaja, tase 6; juhtivraamatupidaja, tase 7.

Raamatupidajate omandatud kvalifikatsioon või ettevõttele sertifitseerimise tulemusel antud kvaliteedimärk on kindlasti professionaalne lähenemine ja määrab nii eraisikute kui ka juriidiliste isikute pädevuse, kuna nende juures võib turvaliselt spetsialistidena kvaliteetseid raamatupidamisteenuseid osutada. Tunnustamine toimub vastavalt „Raamatupidamisettevõtte tunnustamise korrale“, mille kinnitas ERK nõukoda. Tunnustuse saamiseks peab raamatupidamisettevõte vastama dokumendis „Nõuded ERK tunnustatud raamatupidamisettevõttele“ esitatud hindamiskriteeriumidele.

Vastavust nõuetele kontrollib sõltumatu sertifitseeritud (CIA) või atesteeritud (CGAP) siseaudiitor, kelle valib tunnustust taotlev raamatupidamisettevõte Eesti Siseaudiitorite Ühingu liikmete hulgast oma äranägemise järgi ja tasudes nõuetele vastavuse kinnituse eest vastavalt siseaudiitoriga sõlmitud kokkuleppele.

Nõuded, mida siseaudiitor on kontrollinud, hõlmavad näiteks järgmist: kas ettevõttel on olemas riskianalüüs ja situatsiooniplaan talitluspidevuse tagamiseks; kehtivat tase 6 kutsetunnistust või vandeaudiitori kutset omavate töötajate (või juhatuse liikmete) arv; kas ettevõte järgib isikuandmete kaitse seaduses ja EL-i isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud andmekaitsereegleid; kas ettevõte järgib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega kehtestatud reegleid; kas ettevõte rakendab raamatupidamisteenuse osutamisel kvaliteedi tagamiseks piisavaid meetmeid jne.

Õige ja mõistlik oleks sarnaselt Lätiga luua ka Eestis kohustus, mille kohaselt peavad kõik raamatupidamisteenust osutavad füüsilised või juriidilised isikud omama vastavat tegevusluba. Muret tekitab ka sellise kohustuse puudumine Eesti riigiasutustes, näiteks maksu- ja tolliametis, sest selle ameti tegevusala on ju era- ja juriidiliste isikute maksustamine ning kontroll, kas maksud on õigesti tasutud.

Praeguseks on Eesti Raamatupidamise Kogu tunnustuse saanud vaid 19 raamatupidamisettevõtet. Nimekirja leiab ERK kodulehelt: www.erk.ee/tunnustamine/tunnustatud-ev

Osaühing Albiorix on selles nimekirjas esimene ettevõte, mis on saanud majandus- ja raamatupidamisvaldkonna juhtivate ekspertide tunnustuse ning saanud esinumbri 001. Lisaks tasub tähele panna, et ettevõte saadab oma töötajaid regulaarselt ka täiendkoolitustele ja eksamitele kutsestandardi saamiseks: raamatupidaja tase 5; vanemraamatupidaja tase 6.

Õige ja mõistlik oleks sarnaselt Lätiga arvestada ka Eestis kohustusega, mille kohaselt peavad kõik raamatupidamisteenust osutavad füüsilised või juriidilised isikud omama vastavat tegevusluba. Samas väärib märkimist, et muret tekitab ka selliste kohustuste puudumine riigiasutustes, näiteks maksu- ja tolliametis, sest selle ameti tegevusala on ju era- ja juriidiliste isikute maksustamine ning kontroll, kas maksud on õigesti tasutud. Sellest tulenevalt peavad maksu- ja tolliameti riigiametnikud, keda esindavad maksuaudiitorid, kes teostavad füüsiliste ja juriidiliste isikute kontrolli, arusaadavatel põhjustel olema kohustatud lisaks finants- ja raamatupidamisalastele teadmistele ning kogemustele omama ka asjakohast teadmiste taset, mis vastaks kõrgematele kutsestandarditele. Näiteks tavalisel riigiametnikul, keda esindab maksuhaldur, peavad olema 5. taseme raamatupidaja standarditele vastavad teadmised ning maksuaudiitori osakonna juhataja peab oma teadmisi kinnitama 6. taseme vanemraamatupidaja kutsestandardiga.

Tunnustatud raamatupidamisteenuse osutajal peaks Eestis olema nõuetekohane litsents, mis peaks proportsionaalselt kehtima ka maksuaudiitorite suhtes, kes viivad läbi era- ja juriidiliste isikute kontrolli. Vastasel juhul võib ebaõiglaseks lugeda asjaolu, mille puhul tunnistuseta maksuhaldur viib läbi tunnustatud isikute kontrolli ja teeb selle põhjal järeldusi ning maksuotsuseid, mida selles kontekstis saab käsitleda läbinud kontrolli isikute õiguste rikkumisena, kes on tõestanud oma teadmisi ja saanud vastava kutsestandardi taseme. Praktikas tuleb ette ka raskusi, mille puhul riik annab era- ja juriidilisi isikuid kontrollivatele maksu- ja tolliameti litsentsi mitte omavatele maksuaudiitoritele nii-öelda süütuse ja puutumatuse eelise.

Seega peaks tunnustatud raamatupidamisteenust osutavatel füüsilistel või juriidilistel isikutel olema nõuetekohane litsents, mis peaks kehtima proportsionaalselt ka maksuaudiitorite suhtes, kes teostavad era- ja juriidiliste isikute kontrolli. Vastasel juhul võib ebaõiglaseks lugeda asjaolu, mille puhul tunnistuseta maksuhaldur viib läbi tunnustatud isikute kontrolli ja teeb selle põhjal järeldusi ning maksuotsuseid, mida selles kontekstis saab käsitleda läbinud kontrolli isikute õiguste rikkumisena, kes on tõestanud oma teadmisi ja saanud vastava kutsestandardi taseme. Praktikas tuleb aga ette teisigi raskusi, mille puhul riik annab era- ja juriidilisi isikuid kontrollivatele maksu- ja tolliameti litsentsi mitte omavatele maksuaudiitoritele nii-öelda süütuse ja puutumatuse eelise.

Kodanike jaoks demokraatlikus riigis peavad meist igaühe õigused ja kohustused olema jaotatud nii, et esiteks õigus ise ei mõjuta ega riku. Era- ja juriidilised isikud, kes on oma oskusi ja teadmisi vastavate sertifikaatidega kinnitanud, on oma ala kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid, mis tähendab, et nende poolt teatud tegevustele antud hinnangut tuleks arvesse võtta ja sellega ka arvestada. Samas tuleks vastava tunnustuse pälvinud ettevõtteid käsitleda kui eksperte.

Eksperdina soovitan tungivalt ettevõtetel, kes ei ole raamatupidamisbürood, aga kus siiski töötavad raamatupidajad, korraldada neile 5. ja 6. taseme kutsestandardite saamise koolitust.

Tingimustes, kus kutse staatuse omamine pole veel kohustuslik, on tunnistust saada palju lihtsam kui tingimustes, kus õppimiseks ja eksamite sooritamiseks on aeg piiratud. Soovin kõikidele ettevõtetele, kelle eesmärgiks on mitte ainult enda tegevuse arendamine, vaid ka töötajate arendamine ja nende kutsekvalifikatsiooni omandamine, lähiajal edukalt omandada vastav raamatupidajate kvalifikatsioon ehk kvaliteedimärk.

Albiorixi kui tunnustatud raamatupidamisettevõtte teenustega saab tutvuda kodulehel www.albiorix.eu/et.