Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Liis Eiser ütles Delfile, et rikke põhjust pole teada, kuid seda uuritakse. Seda, kas rike on inimtekkeline pole praegu teada, samuti pole teada rikke asukoht.
Eesti varustuskindlus on tagatud ja hetkel sellele ohtu ei ole. Kuni tänase päeva lõpuni kasutab Elering EstLink 2 kaudu tulema pidanud elektrienergia kompenseerimiseks regioonis olevaid reservvõimsuseid, mida käivitataksegi taoliste rikete esinemisel. Juhul kui rikke kõrvaldamine kestab kauem, siis alates homsest asendavad EstLink 2-te meie regioonis paiknevad teised tootmisseadmed, mis täna oma pakkumistega elektrienergiaturule ei pääsenud.
EstLink 2 koosneb konverterjaamadest Eestis ja Soomes ning üle 170 kilomeetri pikkusest alalisvoolu liinist, millest ligi 12 kilomeetrit asub maakaabelliinina Eesti maismaal, ligi 147 kilomeetrit kulgeb mööda Soome lahe põhja merekaablina ning umbes 14 kilomeetrit paikneb õhuliinina Soome maismaal.
Aasta alguses oli Eesti-Soome elektriühendus EstLink 2 samuti rikke tõttu tööst väljas. Eesti ja Soome vahel on kaks Estlinki alalisvooluühendust, mis on moodustatud merekaablitest ja mille summaarne ülekandevõimsus on 1000 megavatti. Estlink 1 võeti kasutusele 2006. aastal ja Estlink 2 2013. aastal.
Eestit välisilmaga ühendavad torud ja kaablid on rahvusvahelistes vetes haavatavad. Eesti elutähtsate teenuste toimepidevuse vaatest on kõige olulisemate merekaablite seas
andmesidekaablid, mis tagavad piiriülese internetiühenduse, erinevate teenuste ja infosüsteemide andmevahetuse,
gaasijuhe Balticconnector, mille kaudu liigub gaas Lätist ja Leedust Soome
ning elektri välisühendused Soomega Estlink 1 ja Estlink 2, mille kaudu liigub Skandinaavia elektrienergia Eestisse ning ka Lätti ja Leetu.
Eraldi toodi välja ka Eesti territoriaalvetes paiknevad ühendused saartega, mis jooksevad üle suure ja väikse väina. Oluline on ka Emmastesse Saaremaa põhjatipust liikuv kaabel.
